Eetsi tööstuse kasvunumbrid saavad tulla ainult siis, kui suudetakse müüa välismaale ehk meie majanduse veab käima eksport, tõdeb Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tänaseid Statistikaameti aprilli tööstustoodangu andmeid kommneteerides.
Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2025. aasta aprillis püsivhindades 4% rohkem toodangut kui aasta varem samal ajal. Kasv tuli eelkõige töötlevast tööstusest, kus toodang suurenes 4,4%. Energeetikas oli tõus tagasihoidlikum – 0,6%, samas kui mäetööstuses vähenes toodang 2,1%.
Täna ilmununud Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti majandus oli ka kolmandas kvartalis väikeses languses. Samas näevad teemat kommenteerinud majandusanalüütikud ka positiivseid märk.
Ökonomist Raul Eamets: Enim suurenes töötajate arv avalikus sektoris, kus aastaga kasvas hõivatute arv 10 000 inimese võrra. Erasektoris vähenes arv pea 8000 võrra.
Statistikaameti värskete andmete järgi vähenes 2024. aastal töötlevas tööstuses hõivatute arv 8900 inimese võrra. Kõigi elualade lõikes kasvas aga nii töötute kui ka hõivatute arv.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.