Mertsina: väliskeskkonnas on veel ebaselgust ja riske
Euroala majanduse nõrk kasv, eriti Hispaania ja Iirimaa tugevt kasvu arvestamata, on avaldanud mõju ka Eesti kaupade ekspordile, kirjutab värske väliskaubanduse statistika kommentaariks Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eelmise aasta novembris suurenes Eesti kaupade eksport aastatagusega võrreldes 3% ning import 7%, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Kuine kaubavahetuse puudujääk ulatus 298 miljoni euroni ehk puudujääk oli 72 miljonit enam kui mullu samal ajal.
Pärast kahte järjestikust languskuud pöördus Eesti töötleva tööstuse toodang novembris taas kasvule, kerkides aastataguse ajaga võrreldes 4,5%. Majandusekspertide sõnul tuli suurem osa kasvust kahest tegevusalast – kaitsetööstusega seotud mootorsõidukite ning väikelaevade tootmisest, mis peegeldab ühtlasi ekspordinõudluse taastumist. Kasv äratab ettevaatlikku lootust ka majanduse üldise elavnemise osas.
Eesti tööstuse tootjahinnad on viimastel kuudel püsinud stabiilsed, kuid ekspordihindade kasv viitab nii tugevamale positsioonile välisturgudel kui ka potentsiaalsetele riskidele hinnakonkurentsis.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.