Veebruari väliskaubanduse andmed näitasid, et langus on tabanud kõiki meie lähiriike
Hiljuti avaldatud veebruari väliskaubanduse andmed näitasid karmi reaalsust: Eesti, Läti, Leedu ja Soome ekspordimahud liikusid ühiselt allapoole. Kuigi suund oli sama, on languse taga riigiti erinevad tegurid.
Kaupade eksport Eestist vähenes tänavu veebruaris aastases võrdluses 1 protsendi, import kasvas samal ajal 6 protsenti. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes aga märksa kiiremini, 8 protsenti, selgub statistikaameti pressiteatest.
Mida kauem Iraani kriis kestab, seda suurema löögi saab euroala majandus, mis vähendab meie toodete eksporti, kirjutab tänase statistikaameti avaldatud ülevaate valguses Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaanuaris olid Eesti suurimad eskpordiartiklid elektriseadmed, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning puit ja puittooted. Kaupade eksport kasvas aastases võrdluses 4 protsenti ligi 1,6 miljardi euroni ning import kahanes 2 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk vähenes 247 miljoni euroni.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.