Joogitööstus taastub maksumängudest

Taastumine maksuhoobist pole sugugi lihtne, sest toidusektoris valitseb täna väga tihe konkurents, kus üha kasvavate toormehindade tõttu on keeruline hinnatundlikult kliendilt toodete eest väärilist tasu küsida.

Õnneks oli möödunud suve ilm joogitööstusele väga soodne – pikalt kestnud kuumus innustas tarbijaid haarama poelettidelt jookide järele ning kallima hinnaga alkohoolsete jookide asemel hakkas hoogsalt kasvama mittealkohoolsete jookide müük. See aitas joogitööstustel liine töös hoida ning tagas kokkuvõttes siiski kasumliku aasta – joogitööstuse kasum kasvas 2018. aastal 9% ning moodustas kogu toidutööstuse kogukasumist aasta lõpuks 37%.

Kõige paremat ja stabiilsemat kasvu näitabki joogisektoris hetkel vesi, mille müügile ennustavad tootjad ka tänavu üle 10% müügi edenemist. Lisaks veele on valik muutunud rikkalikumaks ka maitsevete segmendis. Kümnendiku võrra kosus mullu ka karastusjookide turg, kus on üha rohkem näha orienteeritust tervislikkusele ja suhkrusisalduse vähendamisele – tänavune suvi pole joogitööstusele nii soosiv olnud ning kasvuootused nii optimistlikud ei ole.

Väga hea tempo sai möödunud suvel sisse alkoholivaba õlle müük, mis jätkub ka sel aastal – ilmselt on kõik tarbijad märganud seda, kuidas mittealkohoolse õlle valik on võrreldes paari aasta taguse ajaga plahvatuslikult kasvanud ning mis seal salata – ka jookide maitseomadused on märkimisväärselt paranenud.

Et katta tühimikku koduturul, pöörasid joogitööstused pilgud välisturgude poole ning sarnaselt toidutootjatele osutusid ka joogitootjate sammud välisriikides väga edukaks. Eesti õllebrändid on ilmunud müügile üha eksootilisemate riikide suurtesse jaekettidesse – näiteks leiab meie jooke müügilt isegi Lõuna-Koreas, Togos, Rwandas ja Küprosel.

Kuid jätkuvalt on meie tooted oma hea maitse ja kõrge kvaliteedi poolest hinnatud lähinaabrite tarbijate seas. Sarnaselt toidutootjatele on ka joogitööstustele kasulike kontaktide loomisel ja uste avamisel abiks erinevad välismessid.