Vaid taastuvenergiaga ei saa tagada elektri varustuskindlust ning mõistlik oleks seda teha väikeste tuumajaamade abiga, mille juurde tuleb meelitada tööstusi ja luua seekaudu Eestile sadu miljoneid eurosid ekspordikäivet, kirjutab Fermi Energia asutaja ja juht Kalev Kallemets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Kalev Kallemets.
- Foto: Eiko Kink
Kes mõistab energianeutraalsuse eesmärgi järeldusi, teab, et lähema 20 aasta jooksul on kõigile Euroopa energiat tarbivatele tööstustele määrav ellujäämistegur, kust saada varustuskindlusega süsinikuvaba energiat.
Tööjõud ei hakka olema automatiseerituse kasvu ja tipptööjõu mobiilsuse juures määrav tegur tulevikutööstustele. Kui andmekeskused, akutehased, alumiiniumi- ja ringlusmetallurgia, süsinikuvaba keemia ja sünteetiliste kütuste tootmine tuua süsinikuvaba elektritootmise juurde, saavad need tootmised olulise konkurentsieelise konkurentide ees, kes peavad energia eest kaks-kolm korda enam maksma.
See on ärisuund, mida uurime koos Rootsi koostööpartneriga 2020. aastal: kuidas tuua enda tulevase väikereaktori juurde 2-3 TWh elektrit tarbivaid tööstusi ning luua seekaudu Eestile sadu miljoneid eurosid ekspordikäivet. Kordades enam, kui vaid elektrit eksportides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Endine juht Tarmo Noop tuleb ajutiselt tagasi