Mihkel Nestor: ekspordi väljavaade 2020. aastal ei parane

Oluliselt vähem on infot leida kütusemüügi suure kukkumise põhjuste kohta. Võttes arvesse, et kohalike põlevkiviõli tootjate jaoks oli tegemist pigem eduka aastaga, on ilmselt tegemist olulise mahu muutusega n-ö blendimisäris, kus imporditud kütuste keemilist koostist pisut muudetakse, et see siis taas välisriikidesse edasi müüa. Lisaks energiakaupadele kahandas mullust eksporti tublisti telekommunikatsioonielektroonika, mille väljavedu kahanes aastaga 165 miljoni euro võrra.

Vaatamata suurele mahule, on nii kütuste blendimine kui ka telekommunikatsiooniseadmete tootmine Eesti majanduse kui terviku jaoks siiski pigem vähetähtsad tegevusalad, sest puudutavad üksikuid ettevõtteid. Teisalt polnud ka ülejäänud eksportivas sektoris märgata erilisi edulugusid. Nimelt oli Eesti ekspordi peamine edendaja 2019. aastal … trummipõrin … teravili. Pole just suurem majandusime, mida kiita?

Ent põnevam, kui eelmist aastat analüüsida, on proovida ennustada, mis ootab Eesti eksporti ees käesoleval aastal. Üheks Eesti ekspordiga paremini korreleeruvaks näitajaks on olnud tööstuse kindlustunde indikaator, mis väljendab ettevõtete hinnangut nõudlusele, tootmismahule ja varudele. Tööstusettevõtete kindlustunne sattus järsku langusesse juba 2019. aasta alguses ning saavutas mullu novembris madalaima taseme alates 2009. aastast. Detsembris ja jaanuaris oli näitaja küll pisut kõrgem, kuid ajaloolises plaanis on ettevõtete ootused endiselt väga pessimistlikud. Teisalt näitas Eesti Panga hiljutine analüüs, et suuremate Euroopa riikide indikaatorid võivad aidata Eesti tööstustoodangut isegi paremini prognoosida, kui siinsete ettevõtete küsitlemine.

Teine näitaja, mille põhjal ekspordi käekäiku ennustada, on Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse prognoosid. Kuigi need kipuvad olema veelgi ebatäpsemad kui ettevõtete kindlustundeindikaatorid, peaksid need vähemalt trendina välisnõudluse suunda näitama. 2020. aastaks on see vaade kahjuks nigel – enamiku Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordi kasv peaks sel aastal aeglustuma. Üks väheseid erandeid on Eesti kaupade peamine sihtriik Soome, mille impordinõudluse kasv tõuseb prognoosi põhjal mulluselt 1,5%-lt umbes 2,3%-le. Seevastu olulisuselt järgmise kaubanduspartneri Rootsi import ennustatavalt tänavu koguni väheneb. Positiivsema poole pealt on näha märke Rootsi kinnisvaraturu soojenemisest, mis rõõmustab suurt hulka Eesti ettevõtteid, kes on sealsel turul olnud aktiivsed mööbli, valmismajade ja ehitusmaterjalide müüjad.

Suur küsimärk on tänavu muidugi see, mis saab niigi hapras seisus olevast globaalsest kaubavahetusest olukorras, kus maailma tootmisbaas Hiina on koroonaviiruse tõttu halvatud. Vähe on globaalseid tarneahelaid, mis vähemalt osaliselt ei sõltuks mõnest Hiinas asuvast ettevõttest. Ettevõtteid, kes pole suutnud viimastel nädalatel oma tootmisplaane täita, on lugematu arv ja ainuüksi see tähendab, et 2019. aasta müüginumbrite löömine võib olla võimatu.

Kuidas see kõik mõjutab Eesti majandust? Vastust sellele ei oska täie kindlusega anda keegi. Ilmselt ei tea paljud ettevõttedki, millistest algallikatest iga nende tootmisprotsessi detail pärit on. Lõpuks taandub majanduses muidugi kõik nõudlusele ja pakkumisele. Et Hiina ei suuda ajutiselt oma rolli maailma tehasena täita, siis otsivad ettevõtted aktiivselt võimalusi oma tarneahelaid ümber mängida. Ei saa välistada, et mõni Eesti ettevõtte sellest hoopis kõvasti võidab.