Tänane olukord on väga teravalt välja toonud, millised sektorid on eluliselt tähtsad kriisiolukorras toimetulekuks ja kriisist väljumisel. See on õppetund, millest tuleb riigi tasandil teha olulised järeldused edaspidiseks, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp
  • Foto: Raul Mee
Selliseks kriisiks ei olnud meist keegi valmis. Ei riigi tasandil ega ettevõtete tasandil, rääkimata tarbijatest. Viirus jõudis meieni nii kiiresti, et kriisiplaanidega hakati tegelema alles siis, kui eriolukord oli juba välja kuulutatud. Selgus, et meil pole piisavalt isikukaitsevahendeid. Siis selgus, et me ei saa 100% oma kaubanduspartneritele loota. Selgus, et me ei olegi ühtne EL ning vaatamata kokkulepetele on veel arvukalt faktoreid, mis meie tavapärast toimimist mõjutavad ja mille peale ei oskaks tavaolukorras tullagi. Näiteks seda, et ühe välisriigi piiril võivad tekkida sajakilomeetrised kaubaautode järjekorrad, ei oleks ilmselt ühelgi kriisitreeningul osatud läbi mängida.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele