Praegune, keskmise keerukusega toodete ja teenuste allhange on määratud välja surema. Tahame või mitte, aga peame liikuma targema tööstuse suunas, kirjutab ettevõtja ja teadlane Andi Hektor.
Eesti on ELi üks viimaseid riike, kus puuduvad maksusoodustused või finantsstiimulid erasektori teadus-arendustöötajatele, sõnab Andi Hektor.
Foto: Erakogu
Aasta 2024 peamine mure Eestis on majandus, majandus ja veel kord majandus. Peame suutma kohaneda kolme kriisiga. Esiteks, Eesti on geopoliitilisel tulejoonel. Meie idapoolsed majandussuhted katkevad ehk meie ja Venemaa vahele kerkib müür. Jääme logistilisse perifeeriasse ja Venemaa lähedus peletab osa väliskapitalist. Samal ajal peame jõuliselt suurendama kaitsekulutusi.
Turva- ja kaitsevaldkonnas murrangulist skaneerimistehnoloogiat arendav Eesti ettevõte GScan avas Tartu lennujaama külje all oma esimese katsetehase. Uue aasta algusest hakkavad tootmise arenduskeskusest reaalsesse kasutusse jõudma tänapäeva röntgenitega võrreldes ülikõrge tulemuslikkusega ning ohutut kiirgust kasutavad turvaskannerid.
Kevadel Euroopa Komisjonilt 2,84 miljoni eurose granti saanud Eesti süvatehnoloogia ettevõte GScan, mis arendab looduslikul kiirgusel põhinevaid 3D turvaskännereid, kaasas oma esimese, poole miljoni euro suuruse investeeringu, mida juhtis Indrek Kasela. Kiiresti kasvava ettevõtte väärtuseks hinnati 15 miljoni eurot.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.