Mikk Varik: tööstusjuht võib ülikallist robotit ostes lihtsasti ämbrisse astuda
Tarkade tootmisseadmete ostmisel, nende pikaajalisel kasutamisel ja juhtimisel tehakse sageli vigu, mida tuleb vältida, et konkurentsis ellu jääda, kirjutab tööstustarkvaraettevõtte Atemix juht Mikk Varik Äripäeva arvamusloos.
Kiiresti kasvanud kulud on pannud nüüdseks peaaegu kõiki Eesti ettevõtteid mõtlema kiirema automatiseerimise peale, et sama ressursiga rohkem tulemust saavutada. Enamikus majandusharudes tähendab see ka uute ja keerukate seadmete ostmist.
Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Eesti suurima akusalvesti tegi ja tarnis Eesti Energiale uuenduslikele energialahendustele keskendunud kodumaine firma Diotech. Süsteemi rajamine maksis 20 miljonit eurot. Salvestustehnoloogia muutub meie elektrisüsteemides järjest olulisemaks, aga samas ka tavalisemaks, rääkis ettevõtte tegevjuht Raivo Videvik.
Vähenenud hõive ja kohati langenud ekspordimahud jätavad Eesti tööstusest vale mulje, sest samal ajal tekivad ja laienevad suurt lisandväärtust loovad uue põlvkonna tööstusettevõtted, selgitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.