Potisepp: maksuküüru kadumine võib anda lühiajalise psühholoogilise efekti, kuid ei taasta tingimata usaldust

Toit jääb Eestis endiselt kalliks, kuid suurem hinnatõus on tõenäoliselt läbi, eeldusel, et ei saabu uusi kriise, mis kergitaksid energia- või toorainehindu. Sellise hinnangu andsid Eesti suuremate toidutööstuste esindajad sektoriülesel pressikonverentsil novembri alguses.

Eesti toidutööstuse tootmismaht kasvas 2024. aastal 5,1%, mis oli märkimisväärne saavutus keset laiemat majandusseisakut. Samas kasumlikkus oli tagasihoidlik, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Tänavune aasta on aga juba toonud järsu tagasipöörde.

Toiduliit pöördus valitsuse poole nõudmisega algatada sisuline arutelu toiduhindade tõusu leevendamiseks ning koostada põhjalik mõjuanalüüs toiduainete käibemaksu võimaliku alandamise mõjudest.

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.