Potisepp: maksuküüru kadumine võib anda lühiajalise psühholoogilise efekti, kuid ei taasta tingimata usaldust

Toit jääb Eestis endiselt kalliks, kuid suurem hinnatõus on tõenäoliselt läbi, eeldusel, et ei saabu uusi kriise, mis kergitaksid energia- või toorainehindu. Sellise hinnangu andsid Eesti suuremate toidutööstuste esindajad sektoriülesel pressikonverentsil novembri alguses.

Eesti toidutööstuse tootmismaht kasvas 2024. aastal 5,1%, mis oli märkimisväärne saavutus keset laiemat majandusseisakut. Samas kasumlikkus oli tagasihoidlik, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Tänavune aasta on aga juba toonud järsu tagasipöörde.

Toiduliit pöördus valitsuse poole nõudmisega algatada sisuline arutelu toiduhindade tõusu leevendamiseks ning koostada põhjalik mõjuanalüüs toiduainete käibemaksu võimaliku alandamise mõjudest.

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.