Aasta töösturi nominent Kuldar Väärsi: kahjuks on nõudlus meie toodete järele kasvav
Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõneles aasta töösturi üks nominent, Milremi juht Kuldar Väärsi, kes on mehitamata maismaasõidukite tootmisele ja sõjandusrobootika lahendustele keskenduva Milremi juht.
Te olete üks kolmest Aasta tööstur 2022 nominetidest, teie kõrval konkureerivad veel Nordic Milk juht Ülo Kivine ja Graanul Invest juht Raul Kirjanen. Mis on teiste kandidaatide tegevusest silma jäänud?
Liiga detailides loomulikult kursis ei ole, ainult niipalju, kui seda avalikus meedias silma on jäänud. Raul Kirjaneni tegevusega olen rohkem kursis, oleme ka metsasektorit robootika seisukohalt vaadanud ja hinnanud ja näeme, et sellistel robootikalahendustel saaks metsas istutamise ja ka hooldamise osas roll olema.
On teil näiteks Kirjaneniga ka mingeid koostööläbirääkimisi olnud?
Oleme rääkinud erinevatel tasanditel nendest teemadest ja ka sellise ekspertiisi vaates, me oleme ikka robootikaettevõte ja metsandusest ei tea väga palju. Kindlasti on siin valdkonnas targem kuulata neid inimesi, kes teavad metsandusest palju rohkem.
Teie juhitav Milrem on välja kasvanud Hugo Osula bussiettevõttest SEBE. Kui ma ligi kaheksa aastat tagasi teiega ühe intervjuu tegin, siis rääkisime sellest, milline Milrem tollal oli ja rääkisime ka tulevikust. Sel ajal tegeles Milrem Kaitseväe soomukite remondi ja hooldusega, aga perspektiivis vaatasite mehitamata soomussõidukite suunas ja ka liikuvate juhtimiskeskuste poole. Me teame, et soomukitega olete edasi liikunud, mis nendest juhtimiskeskustest sai?
Eks kõigi ideedega on nii, et kõigepealt peavad nad end turul valideerima ehk siis peab tekkima arusaam, kas sellele tootele on turg ja mis veelgi olulisem, kas see toode on rahvusvaheliselt skaleeritav. Juhtimiskeskustega jõudsime me sellele järeldusele, et see on küll tore nišitoode, aga seda skaleerida ehk suurtesse kogustesse jõuda võimalik ei ole.
Kui te peaksite Milremit kuidagi täpsemalt liigitama, siis kas see on arendusettevõte, masinatööstus või hoopis midagi muud?
Võib-olla kõige parem on see, mida me ka majas sees kasutame – me oleme robootikaettevõte. See tähendab, et me tegutseme peamiselt kaitsetööstuse vertikaalis, aga me näeme, et seda teadmist ja seda tehnoloogiat, mida me oleme arendanud peamiselt militaarvaldkonda silmas pidades, on võimalik kasutada ka tsiviil- ja kommertsvaldkondades. Olgu nendeks siis juba siin nimetatud metsandus või tuletõrje või kaevandus. Me loome väärtust sellega, et me teame, milles on kliendi probleemid ja kuidas seal kasutada robootikat ja tarku tehnoloogiaid selle probleemi lahendamiseks ja siis me juba loome toote, mis neile probleemidele vastab ja probleeme adresseerib.
Ukraina sõja kontekstis on Milrem oma toodetega kindlasti õiges ajas. Kas on praegu ka nõudlust teie toodete järele tulnud juurde?
Alustaks sellest, et tegelikult on see kahjuks nii. Hea meelega elaks selles maailmas, kus me elasime aasta tagasi, kodanikuna oleks selle üle palju parem meel. Aga tõsi on see, et Ukrainas toimuv sõda on toonud ka mehitamata ja targad süsteemid fookusesse. Kui me hindame täna, kuidas on Ukrainal õnnestunud viimastel kuudel edasi liikuda, siis kindlasti on seal väga suur osa Ukraina sõdurite võitlusvaimul ja soovil oma riigi eest seista, aga teine pool on väga selgelt ka moodsal tehnoloogial, mida täna on võimalik ukrainlastel kasutada. Mehitamata vahendid on esindatud eelkõige õhuvahendite näol, aga üha enam on näha ka huvi selle vastu, kuidas mehitamata vahendid ja robootika aitaksid ka maismaal inimelusid kaitsta.
Hetkel kuum
Kas kaitsetööstus on teie toodete vastu suuremat huvi tundnud kui näiteks pääseala või see jaotub kuidagi teismoodi?
Täna on selgelt meie fookus kaitsevaldkonnal ja seda just põhjusel, et me oleme kolm-neli aastat tagasi alustanud esimestes riikides programmidega ja need riigid on nüüd jõudnud juba suuremate hankeplaanideni. Me näeme järgmise kolme-nelja aasta jooksul riike hankimas sada-kakssada-kolmsada süsteemi ehk siis meie toode muutub väga selgelt skaleeritavaks. Täna oleme me kokku kuueteistkümnes riigis, kõigi nende riikide kaitsevägedega teeme me koostööd selle nimel, et välja selgitada, kuidas robootikasüsteemid aitavad kaitsta inimelusid.
Peamiselt räägime me siin riikide tellimustest, aga kas on ka erasektori tellimusi?
Kaitsevaldkonnas eratellimusi olla ei saa. Tõsi küll, me töötame ka teatud riikides läbi kohalike rahvusvaheliste partnerite, mis on jällegi selline kaitsevaldkonna eripära, et võrgustamine ja koostöö erinevate ettevõtete vahel on väga oluline.
Hiljuti rääkis ühes intervjuus oma seotusest Milremiga Taavi Veskimägi, kes on ka Eesti kaitsetööstuse nõukogu liige. Veskimägi on olnud algusest peale ka üks Milremi investoreid. Missugune on tema roll Milremis?
Kolm aastat tagasi toimunud investeerimisringi tulemusena on meil väga väärikad Eesti investorid, kes on Milremisse uskunud ja kes meid toetavad, Taavi Veskimägi on üks näide, aga ka näiteks Jüri Köo, Heldur Meerits, Urmas Past. Kommenteerides Taavi Veskimägi rolli, siis tema on aidanud meil sättida strateegiat ja äriplaani.
Kas Veskimägi on teil aidanud leida ka uusi partnereid välismaalt? Endise poliitikuna peaks tal ju sidemeid olema.
Seda ei oska välja tuua. Rahvusvaheliste suhete loomine on ikkagi juhtkonna igapäevase töö osa. Aga kindlasti on Taavi ja teised aktsionärid olnud igapäevases töös oma nõuannetega abiks. Nii see peakski olema, et võimalik on kasutada ettevõttesse uskuvate ja sinna panustanud inimeste teadmisi ja võrgustikku.
Paljudel investoritel on ajaline plaan ettevõttest väljumiseks. Kas on seda plaaninud ka Milremi suured investorid?
Ma arvan, et iga ettevõte peab ühel ajahetkel oma turupositsiooni realiseerima, investor ootab ju ka, et tema investeering teeniks lõpuks tulu. Milline see väljund saab olema Milremi puhul, kas läbi kasumi teenimise ja dividendide, mis on kõige pikem strateegia või on see siis mõne suure rahvusvahelise partneri sissetoomine aktsionäride ringi või on see siis avalikult kaubeldavana börsile minek – eks aeg annab arutust.
Selge on see, et kaitsevaldkonna investori vaade on pigem pikaajaline, see ei ole kahe-kolme aastaga tulu teenimise turg, vaid pigem tuleb siin vaadata sellist viie- kuni seitsmeaastast horisonti.
Kas on teil juba läbirääkimisi ka suuremate investorite kaasamiseks?
Eks meil huvilisi käib kogu aeg külas. Me oleme selgelt täna Euroopas ja maailmas üsna ainulaadses positsioonis. Me ei ole enam päris pisike, kahe-kolmekümne töötajaga ettevõte, meil on täna juba kakssada inimest ja me oleme end Euroopas positsioneerinud kui turu liidrid. Eks neid päringuid teemal, et kas on võimalik liituda teie aktsionäride ringiga, tuleb ikka sisse.
Kas olete mõelnud ka börsile minekust?
Ma arvan, et selleks on täna veel selgelt vara. Me oleme väga selgelt veel kasvav ettevõte, me näeme, et me kasvame lähema kolme-nelja aastaga märkimisväärselt tänu suurtele hangetele, mis hakkavad Euroopast ja laiemalt kohale jõudma. Ja lisaks tänase finantskeskkonna vaade, mis praegu ei soosi uute ettevõtete börsile minekut. Ja kolmandaks peab börsile minekuks olema mingisugune mõte, on selleks siis täiendava raha kaasamine, mida meie oleme teinud läbi täiendavate investeerimisringide või on selleks siis olemasolevatele aktsionäridele aktsiate likviidsuse pakkumine. Milremi vaates ei ole nende kolme pakkumiseks täna kõige õigem hetk. Aga börsile minekut mingi aja pärast täielikult välistada ei saa.
Räägime natuke kogu Eesti kaitsetööstussektorist. Kui palju on meie kaitsetööstustel selliseid tooteid, millel oleks potentsiaali maailmas läbi lüüa?
Tuleb rõõmuga tõdeda, et üha enam. Viimase kolme-nelja aastaga on tekkinud kaitsevaldkonda päris uusi ettevõtteid, kes tegelevad just selliste kõrgtasemel tehnoloogiliste toodete või selliste toodete komponentide arendamisega. Olgu siin sensorsüsteemid või läbi soomuki nägemist võimaldavad kaamerasüsteemid ehk siis tooted, kus me loome palju lisandväärtust ja teeme midagi teistmoodi kui selles sektoris ja maailmas varem on tehtud. Ma arvan, et Eestist rahvusvahelist edu saavutada ongi vaid niimoodi võimalik.
Milliseid neist toodetest kasutatakse praegu Ukraina sõjas?
Ka meediast on läbi käinud, et näiteks meie Threodi droonid on aktiivses kasutuses ja on seal väga kõrgelt hinnatud.
Millises positsioonis on Milrem näiteks kümne aasta pärast?
Sellele vastata on tänuväärselt lihtne, kuna meie äriplaani vaade ongi kümne aasta peale. Me oleme kümne aasta pärast umbes neljasaja-viiesaja miljoni eurose käibega ettevõte, me oleme selgelt Euroopa turuliider robootika valdkonnas ja peamiselt tegutseme kaitsevaldkonnas. Aga me näeme ka seda, et robootika muutub üha olulisemaks ka teistes valdkondades nagu metsandus, põllumajandus, kaevandused.
Tule konverentsile!
Aasta tööstur 2022 selgub juba 16. novembril konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022". Vaata programmi ja registreeri end konverentsile SIIN.
Konverentsil toimub ka aasta töösturite vestlusring, kus kandidaadid analüüsivad praegust majandusolukorda ja prognoosivad, mis meid ees ootab.
Aasta töösturi konkurssi korraldavad Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB Eesti.
Seotud lood
Aasta tööstur 2022 konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest žürii otsusel pääsesid edasi kolme nominendi hulka Ülo Kivine, Kuldar Väärsi ja Raul Kirjanen.
Äripäev, Tööstusuudised ja ABB Eesti valivad tänavu juba 5. korda Eesti aasta töösturit. Seekordsele konkursile esitati kokku 8 kandidaati, kelle kohta saab lugeda allpool.
Kui me räägime, et me oleme kõigi hindadega selle jäämäe ülemises osas, siis on selge, et sealt kõrgemale minna ei saa. Mingi langus tuleb, prognoosib Aasta tööstur 2022 nominent Ülo Kivine.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele