Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) teatas juuni lõpus, et sektori kogukäive kasvas 2024. aastal 290 miljonilt eurolt poole miljardini, millest 350 miljonit eurot moodustas eksport. Saates "Tööstusuudised eetris" on külas liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, kellega räägime turuolukorrast, Eesti kaitsetööstuse toodangu väljavaadetest ja väljakutsetest.

- Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.
- Foto: Harro Puusild
„Tänane aeg, ruum ja keskkond nõuavad investeeringuid julgeolekusse. See on paradoks, peame tegelema valdkonnaga, et tagada oma julgeolek,“ rääkis Koidumäe.
„Kui vaatame kaitsetööstuse ökosüsteemi, siis see koosneb keskkonnast, kus toota, lisaks on õigusruum, kapitali kaasamine, kõik see, mis toetab meie toodete eksporti, ning tööjõud – olen endale sellise viie sektoriga ringi teinud, et piltlikult selgitada, et kaitsetööstuse ökosüsteemis on tootmiskeskkond täna loomisel,“ rääkis tegevjuht ja lisas, et kõik, mida on võimalik Eestis toota, peaksime tootma kodumaal.
Veel ütles Koidumäe, et eksporditurul edu saavutamiseks peab toode olema unikaalne. „Siin on oluline komponent Eesti inseneride nutikus ja innovatsioon,“ lisas ta. „Kui suurriigid arendavad suuri võimeid, siis Eesti nutikad võimed mahuvad suurte vahele või toetavad neid. Me suudame olemasolevaid relvasüsteeme targemaks teha.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liidu liikmete meeleolu kirjeldades ütles tegevjuht, et töökad ajad on ees. „Sõltumata sellest, kui kaua kestab Ukraina sõda. Kui ma ei eksi, siis Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kasvasid maailma kaitsekulud eelmisel aastal 9,6%, Euroopas oli see 17% ja Saksamaal 30%. Kui vaatame, kui palju on viimastel aastatel Ukrainale abi antud oma varudest, siis need laod on vaja täita,“ prognoosis ta sektori kasvu jätkumist.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetab Radius Machining.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.