Välisnõudlus paneb muretsema
Keldo on öelnud, et 2026. aastast peab saama elluviimise aasta ja on aeg hakata asju päriselt ära tegema. Vaja on selgemat regulatsiooni, ennustatavat poliitikat ja vähem bürokraatiat.
Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi.
Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb ministrit enim muretsema, milliseks kujuneb välisnõudlus. Võime siseriiklikult teha kõik otsused õigesti, kuid välisnõudlusega seotud riskid sellega ei kao.
“Peame olema kiiremad ja paremad”
Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid.
“Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EISi reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta.
2024. aastal panustas Eesti teadus-arendustegevusse 2% SKPst. “Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund, meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta.
Saadet juhib Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.