Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu.
Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal,  Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
  • Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal, Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
  • Foto: Tööstusuudised.ee
Eesti Energia juht ja hariduselt insener Andrus Durjeko märkis, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.
“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.
Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele