Turvalised turud panevad Eesti masinatööstuse proovile. Haran: kasv tuleb uute reeglite järgi

„Sektori üldine meeleolu on täna pigem positiivne – nõudlus Skandinaavia turgudel on taas kasvamas ning ka Saksamaal on uusi võimalusi,“ ütleb Haran. Samas sõltub edu tema sõnul sellest, kas ettevõtted suudavad oma toodete ja teenustega muutunud ootustele vastata. „Need, kes on selleks nõudluse muutuseks valmis, liiguvad tõusvas joones, teised peavad pingutama.“

Tööstuses on toimumas sisuline nihe: kaua räägitud vajadus keerukamate toodete ja terviklahenduste järele on nüüd päriselt kohal. „Lisandväärtust annab võimekus siduda tarkvara, elektroonika ja füüsilised seadmed üheks terviktehnoloogiaks ning pakkuda tootmisteenuse asemel partnerlust,“ selgitab Haran.

Kuigi kõrged sisendhinnad, energiakulud ja intressid survestavad ettevõtteid, peab Haran kriitilisemaks midagi muud – suutlikkust investeerida ja areneda piisavalt kiiresti. „Lääne-Euroopa on ekspordi mõttes sisuliselt vallutamata ja seal on väga suured võimalused, mis tuleb üles leida,“ lisab ta.

Ent uute võimaluste avastamise kõrval ei saa unustada riske. Kui Eesti ettevõtted otsivad aktiivsemalt uusi müügivõimalusi nii vanadel tuttavatel kui ka uutel turgudel, muutub määravaks mitte ainult see, mida ja kuidas toodetakse, vaid ka see, kas partnerid suudavad oma lubadusi täita.

Maailmamajandus on liikumas mõõduka taastumise suunas, kuid ettevõtete maksejõuetuste arv püsib kõrgel. Rahvusvahelise krediidikindlustusandja Allianz Trade hiljutise raporti kohaselt prognoositakse pankrottidele maailma ettevõtete hulgas 2025. aastal 6% kasvu, millele ka järgmisel 2026. aastal, järgneb veel 5% kasv. Saksamaal on hetkel välisnõudlus nõrk ja tööstussektorit rõhuvad tollid ning poliitiline ebakindlus – pankrottide arv on seal kõrgeim viimase kümne aasta jooksul, tõustes 2025. aastal hinnanguliselt 11%, 2026 peaks tooma leevendust.

Kui Saksamaa pankrotistatistika on üks näide turu pingest, siis tasub vaadata ka hinnangut ettevõtete maksekäitumisele. Põhjamaades läbi viidud uuring toob välja, et makseviivitused on märkimisväärsed. Näiteks Taani ja Soome ettevõtted ütlevad, et vaid veidi üle 50% nõuetest laekub õigeagselt, Rootsis näitaja veidi parem – 60% laekub õigeagselt.

Taastumine on selgelt näha, kuid see toimub uute reeglite järgi – kõrged sisendkulud, intressid ning keerulised eksporditingimused tähendavad, et ka stabiilseteks peetud turgudel tuleb olla samavõrd ettevaatlik kui kaugematel riskipiirkondadel. „Kasvu ei määra enam ainult nõudlus, vaid eelkõige võime hallata muutuvaid tururiske,“ selgitab Rukholm.

Taastumine on selgelt näha, kuid see toimub uute reeglite järgi – kõrged sisendkulud, intressid ning keerulised eksporditingimused tähendavad, et ka stabiilseteks peetud turgudel tuleb olla samavõrd ettevaatlik kui kaugematel riskipiirkondadel. „Kasvu ei määra enam ainult nõudlus, vaid eelkõige võime hallata muutuvaid tururiske,“ selgitab Rukholm.