Graanul Invest tõusis tänavuse Puidutööstuse TOPi võitjaks, kasvatades 2024. aastal oma puhaskasumi enam kui kolm ja pool korda – 21 miljonilt 76 miljoni euroni. Ettevõtte edu taga ei olnud tootmismahtude kasv, vaid paindlik tootmisstrateegia, kulude kontroll ja investeeringud efektiivsusse.
Graanul Invest tuli Puidutööstuse TOPi esimeseks ka 2023. aastal. Pildil graanulitootja juhatuse liige Jaano Haidla.

Seotud lood

Uudised
  • 09.09.25, 11:43
Puidutööstuse aastaraport: juhid näevad stabiliseerumist, kuid riskid jäävad kõrgeks
Eesti puidutööstuse juhtide hinnang sektori väljavaadetele on pärast pikka langusperioodi muutunud ettevaatlikult optimistlikuks, selgub värskest Infopanga puidutööstuse aastaraportist. Augusti lõpus toimunud küsitluses andsid 100 ettevõtte juhti oma sektorile keskmiseks hindeks 3,01 viiepallisüsteemis, mis on oluliselt parem kui kevadise küsitluse tulemus 2,73 palli, mis viitas pigem kahanemisele.
Uudised
  • 10.09.25, 14:59
Eesti puidutööstuse käibe TOP 10: kasvu vedasid saeveskid
2024. aasta oli Eesti puidutööstuses stabiliseerumise aasta. Kui varasemalt on käibenumbrid hoogsalt kõikunud, siis mullu suutsid juhtivad ettevõtted hoida kasvukurssi. Esmatöötlejate poolel paistsid silma saeveskid, järeltöötlejate seas aga tugeva vertikaalse integratsiooniga suurtootjad, selgub Infopanga puidutööstuse aastaraportist.
Majandustulemused
  • 21.06.24, 09:15
Majandustulemused: Graanul Invest kaotas kasumis ligi 100 miljonit
Pelletitootja Graanul Invest teenis eelmisel aastal ligi 480 miljoni eurose käibe juures 32,5 miljonit eurot ärikasumit, võrreldes 2022. aastaga langes müügitulu ligi 110 miljonit eurot, puhaskasumi langus oli aga tohutu – 111 miljonilt 21 miljoni euroni.
TOP
  • 13.10.23, 10:00
Puidutööstuse TOP: tõelised raskused on alles ees
Puidutööstuse jaoks oli eelmine aasta nagu ajutine vaikus enne tormi – õhus oli ärevust, midagi head edaspidisest ei oodatud, kuid tõeline märul polnud veel alanud.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele