Firmad tõstavad palku järgmisel aastal kuni viiendiku

Seda, et palk üldse ei tõuse, uskus vaid 4,8% vastanutest. Skeptilised on ettevõtjad ka rohkem kui 20%lise palgatõusu suhtes, mida pakkus 6,4% firmajuhtidest.

Kaubanduses tegutsevatest ettevõtjatest pakkus 58%, et palgakulud kasvavad tuleval aastal kuni 10 protsenti, 28% vastanutest ootab pisut suuremat, 11-20%list palgatõusu.

Rimi Eesti Food ASi tegevjuht Ruth Laatre usub, et kaubanduses jääb palgatõus 5-10 protsendi piiridesse. „Selline kasv tuleb ilmselt toidukaupade kauplustes, tööstuskaupade, näiteks ehitusmaterjalide, kauplustes võib töötajate palgatõus olla suurem,” ütles Laatre.

Tootmise üha suuremale mehhaniseerimisele mõtleb ka Tallinna Piimatööstuse juhataja Kadi Lambot. „Siis oleks vaja vähem inimtööjõudu,” on Lambot konkreetne. Piimatööstuses on suurim puudus spetsialistide asemel hoopis füüsilise töö tegijatest. Lamboti sõnul on tekkimas olukord, kus palka tuleb tõsta just alumisel pulgal olevatel töötajatel, mistõttu hakkavad palgavahed ettevõttes tasanduma. „Struktuur hakkab muutuma ja see teeb mind murelikuks,” tõdes Lambot.

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta teises kvartalis 9531 krooni, mis on 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tuleval aastal ületab keskmine palk kõigi ootuste kohaselt 10 000 krooni piiri ja kerkib veelgi.

Poliitikud lubavad ettevõtjatest kordades suuremat palgatõusu

Kui suurem osa ettevõtjaid jääb palgakulude kasvu osas tagasihoidlikuks ja ennustab alla 10% jäävat tõusu, siis rahandusministeerium prognoosib uueks aastaks 11,9%list keskmise brutopalga kasvu ja Eesti Pank 12-13 protsendilist töötasu tõusu.

Erilise optimismiga paistab palgatõusust rääkides silma valitsus. Kui peaminister Andrus Ansip hooples valimiseelses teledebatis õpetaja kuupalga tõstmisega 75 000 kroonini, siis möödunud laupäeval Keskerakonna volikogul käis majandusminister Edgar Savisaar välja veksli, et Eesti keskmine palk peab nelja aastaga tõusma 25 000 kroonini, mis on Euroopa Liidu keskmine. Selleks peaks aastani 2010 tõstma palkasid igal aastal 23-24 protsenti.

„Avalikus sektoris tähendaks see igal aastal täiendavat 2,1 miljardi krooni lisamist palkadele,” rääkis Savisaar.

Avalikus sektoris oli keskmine palk mullu küll 22 protsenti kõrgem erasektori keskmisest töötasust, kuid kõrgemate ja madalamate riigiametnike palkade vahel haigutab endiselt suur tühjus. „Siseriiklikult liiguvad inimesed madalapalgalisteslt riigitöödelt kõrgema palgaga ehitustöödele,” ütles rahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütik Katrin Uudeküll.

Käibekasvu suhtes on ettevõtjad optimistlikud

Kui üle 20% ulatuvat palgatõusu ennustas vaid 6,4% ettevõtjatest, siis niisama suurt käibe kasvu ootab uuel aastal 22% Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtjatest.

Kõige optimistlikumad on tööstusettevõtete juhid, kelle puhul vastanutest kolmandik ootab uuelt aastalt rohkem kui 20%list käibekasvu.

Rimi juht Ruth Laatre ennustab toidukaupluste tuleva aasta käibekasvuks 10%. „Meie eesmärk on kasvada minimaalselt turuga samas mahus,” ütles ta.

Tallinna Piimatööstuse juhataja Kadi Lambot on optimistlikum, ennustades ettevõttele uueks aastaks vähemalt 20%list käibekasvu. „Tegelikult on meie ambitsioonid ikka veel suuremad,” lisas Lambot.

Kuni 10%list käibe kasvu ennustas uueks aastaks 38,4 ja 11-20%list kasvu 33 protsenti Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtte juhtidest.

Töötaja ootab 10 000 kroonist palka

Kümme aastat Tallinna Piimatööstuses operaatori, pakendaja ja toodete valmistajana töötanud Juta Kaasik rõõmustab juhataja lubaduse peale tõsta uuel aastal palkasid kuni 20%. „Praegu saan palka 6500 krooni pluss 650 krooni preemiat hea töö eest. No vähemalt 10 000 võiks ikka palka saada,” arvas Kaasik. Kui Kaasik kümme aastat tagasi piimatööstusse saabus, oli tema brutopalk 3200 krooni. „Vahepeal ei tõusnud palk mitu aastat, kui siin suured ehitustööd olid, aga nüüd on jälle tõusma hakanud,” ütles Kaasik. Enne piimatoodetega tegelemist oli pagariks õppinud Kaasik lihvija ja poleerija, ka on ta töötanud lasteaias kokana.