Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazprom saab suure relvastatud üksuse
Venemaa tunneb muret riigile oluliste energiakandjate turvalisuse pärast, seepärast annab riigiduumas algatatud seaduseelnõu nii Gazpromile kui Vene riiklikule naftamonopolile Transneft õiguse luua oma rajatiste kaitseks relvastatud allüksused.
Seaduseelnõu on parlamendis küll alles menetluses, kuid ajalehe Nezavissimaja Gazeta andmeil on see algatus saanud juba heakskiidu ka Kremlist.
Nezavissimaja Gazeta kinnitusel ei välista praegune seadustik energiahiidude «allüksuste» relvastamist ka automaatsete lahingrelvadega. Ajalehe andmeil saavad firma võitlejad õiguse inimesi ja sõidukeid läbi otsida ning relva kasutada mitte üksnes objektide, vaid ka territooriumi kaitsmisel.
Gazpromi pressiteenistus on meediale teatanud, et loodava eraarmee suurus jääb firmasiseste reeglite kohaselt saladuseks. Gazprom pole riigiasutus ega pea seetõttu aru andma, teatas gaasigigant.
Riigikogulase Igor Gräzini hinnangul on Kremlile lähedalseisvatele ettevõtetele eraarmeede loomine kooskõlas Venemaa üldise poliitikaga. Gräzin meenutas Vene presidendi Vladimir Putini väljaütlemist, et Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine vajab sõjalist kaitset.
«Venemaa soovib teatavasti taastada Balti mere laevastikku, [Venemaa esimene asepeaminister Sergei] Ivanov on rõhutanud Balti mere laevastiku suurt rolli torustiku rajamisel ja kaitsel,» meenutas Gräzin. «Sellega seoses suureneb paratamatult ka Vene luurevõimsus, nad tahavad kursis olla, kes nende juhtme ümbruses toimetavad.»
Kaitseministeeriumi kinnitusel on Eesti riigi seisukoht konkreetne ja ühene. «Ühegi eraarmee võitleja jalg ei astu Eesti pinnale,» kinnitas ministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. «Kindlasti teevad Gazpromi kavatsused meid murelikuks ja nende samme jälgitakse hoolega.»
Seotud lood
Vene energiagigant Gazprom ja Sahhalin
Energy omanikud, kellele kuulub Sahhalin-2 projekti arendamise litsents, ei
allkirjastanud lepingut, mille järgi Gazprom pidi endale saama projekti
Sahhalin-2.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele