Teiseks muudab elektri meil suhteliselt odavaks saastet tekitav tootmine. Uued loodussõbralikumad tehnoloogiad on aga paratamatult kallimad ja seega kujuneb ka väiksemate heitmetega toodetud elektri omahind kallimaks.
Vaieldamatult oleks Saksa suurima energiakontserni E.ON-i võimuses pakkuda uusimaid kivisöekütte lahendusi, millega Eesti Energial loodushoiu seisukohalt keeruline võistelda.
Nii märkis tuntud energeetikaärimees Andres Taukar, et Eesti puhul on tõepoolest erakordne, et kivisöeelektrijaama ehitamine vähendaks keskkonna saastamist.
Taukari väidet toetavad Euroopa Liidu vastavad uuringud, millest nähtub, et kivisöest toodetavat elektrit iseloomustavad võrreldes põlevkivielektriga suhteliselt väiksemad kaudsed kulud. Nende all peetakse silmas heitmete töötlemise kulusid, keskkonnaseisundi halvenemisest tekkinud haiguste ravikulusid, kliimamuutuste tagajärgede kahjusid jms, mis seni elektri hinnas ei kajastu. Kui tuuleelektri puhul on kaudsed kulud 0,05-0,25 eurosenti kilovatt-tunni kohta, siis kivisöe puhul 2-15 s/kwH. Kuid põlevkivi puhul moodustavad kaudsed kulud tervelt 15-20 eurosenti kwH ja seega on põlevkiviga võrreldes tegemist, sõltuvalt tehnoloogiast ligi kahekordse vahega.
Eesti Energia kommenteeris Den za Dnjomile samas, et kivisöe suurem keskkonnasõbralikkus jõujaama katelde kütmisel on tugevasti üle hinnatud. Samas lisati, et koostöös teadlastega töötatakse välja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.
Soojuselektrijaama võimaliku asukohana on E.ON uurinud Muuga sadama piirkonda põhjusel, et seal on mõned aastad tagasi valminud söeterminal, mida kontrollivad Vene võimudele ustava oligarhi, Venemaa ühe rikkaima inimese Iskander Mahmudovi äripartnerid.
Kuigi E.ON-ist Saksamaalt lubati kavandatava soojuselektrijaama kohta kommentaare, ei jõudnud need siiski lehe trükkiminekuks Den za Dnjomini.
Seotud lood
Uute hinnangut järgi läheb Vene-Saksa
gaasitoru Nord Stream maksma endisest kalkulatsioonist 1,4 miljardi euro võrra
rohkem.
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamiseks
Läänemerre tegi Nord Streami palgatud firma Soome territoriaalvetes
seadusevastaseid uuringuid.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.