2. tänane tuumaenergeetika on tuumavõidurelvastumise laps ja see määrab ka seonduvad riskid;
3. 15-20 aasta pärast valmida võiv, Eesti vajadusi kattev tuumajaam saab põhinema imporditud tehnoloogial ja imporditud kütusel, järelikult ei saa see juba definitsiooni järgi olla meie energiasõltumatuse aluseks;
4. tuumajaama rajamine ei saa mitte mingil moel muuta majanduse ning majandamise aluseid - vabaturul kujuneb energiahind nõudluse ning pakkumise tasakaalus;
5. Eesti elanike tegelikuks huviks ei ole mitte osta tuumaenergiat, vaid toime tulla nii, et kulutada võimalikult vähe oma isiklikku aega teenimaks raha, millega kinni maksta soojust, valgust ning mobiilsust; odavaid energiaallikaid ei ole ja seetõttu on esmatähtis panustada just energiasäästu lahendustesse;
6. täna pole olemas ohutuid tuumajäätmete matmise tehnoloogiaid, sest isegi Skandinaavia graniidikiht on 100 000, isegi 10 000 aasta perspektiivis piisavalt muutlik, et sellesse maetud konteinerid tuumajäätmetega võivad kahjustatud saada;
7. täna energiasäästu tehtud investeeringud vähendavad juba lähitulevikus vajadust investeerida liiga paljudesse energiatootmisvõimsustesse.
„Mind tõepoolest häiris ja kummastas Riigikogu esimehe sedavõrd müügimehelik käitumine sidudes tuumaenergeetika ja vaat-et Eesti iseseisvuse,“ ütles EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg. „Sellest oli ajendatud ka mu enda sõnavõtt vabas mikrofonis. Minu meelest on kohatu energiaarutelu puhul eirata üht lihtsat tõsiasja. Nimelt seda, et energiavajadust ei saa võtta iseeneslikult ja möödapääsmatult kasvavana. Energiavajadus on samuti suure hulga tehnoloogiliste ning majanduslike otsuste tagajärg ja me peaksime just nende otsuste üle arutlema. Eesti energeetilise sõltumatuse võti pole mitte Püha Graalina kirjeldatud tuumaenergeetikas vaid arukalt planeeritud energiakasutuses,“ lisas Strandberg.
Seotud lood
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
kaldutakse arvama, et Eesti tuumajaama võiks viia ekspluatatsiooni 2020–2025.
aastatel, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Parlamendi esimees ütles riigikogu
avaistungil, et Eesti peaks kaaluma oma tuumajaama ehitamist.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.