Ettevõtted ostavad börsilt 38% toodetud elektrist

Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund  ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused.

"See annab märku suurest elektridefitsiidis Lätis ja Leedus, mis on pidev risk elektribörsi hinnale kui pakkumine peaks järsult kukkuma. Nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku. Analüüsime erinevaid võimalusi küsimuse lahendamiseks ning riskide maandamiseks. Senisest veelgi aktuaalsemaks on tõusnud küsimus Läti ja Leedu hinnapiirkondade avamisest, mis tagaks, et turul osaleksid regiooni elektrinõudluse katmisel kõik kasutatavad tootmisvõimsused nendes riikides," lisas Veskimägi.

Kuue kuu keskmine elektrihind oli Estlink hinnapiirkonnas 38,21 EUR/MWh. Kõige odavam oli hind mais (34,81 EUR) ja kõige kallim augustis (56,62 EUR). Kuna regiooni negatiivne tootmissaldo suurendab hinnasurvet ka Eestis, on vajalik tõsiselt tegeleda uute tootmisvõimsuste rajamisega piirkonnas.

Kuue kuuga on muutunud elektri liikumise suund Eslink1 kaablis. Kui aprillis liikus energia läbi Estlink merekaabli Soome 175 GWh ja Soomest Eestisse vaid 1 GW, siis septembri lõpuks oli erinevus Eestist Soome ja Soomest Eestisse suunduva energia vahel väga väike (8 GWh).

Energiavoogude ühtlustumise põhjuseks on Estlink ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevuse vähenemine, mis on eelkõige tingitud elektriekspordist Eesti hinnapiirkonnast Lätti ja Leetu. Samuti paljudel tundidel odavamatest tootmishindadest Soomes.

1. oktoobrist nimetati NPS Estlink kauplemispiirkond ümber Eesti hinnapiirkonnaks, käivitus täies mahus läbipaistvusmeetmete pakett ning kiirete turuteadete saatmine muutus kõigile turuosalisele kohustuslikuks. 19. oktoobrist liitub Eesti päevasisese elektrituruga Elbas. 

Eestist osaleb elektribörsil üheksa turuosalist, Lätist  ning Leedust kaks. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit.