Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oravapartei tagatuba nüsib Eesti Gaasilt võrku
Oravapartei tagatuba kavandab Eesti Gaasi võrgu kahe aasta pärast riigistada ja firmale 500 000 krooni trahvi teha, kui ettevõtte ei ole paari aasta jooksul gaasitrassi vabatahtlikult maha müünud ning seeläbi Eesti gaasiturgu kõigile pakkujatele avanud.
Reformierakond andis eelmisel nädalal IRLile üle lohiseva nimega muudatusettepaneku: maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle AS Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi koostatud eelnõu järgi peab AS Eesti Gaas hiljemalt 1. jaanuariks 2013 eraldama ettevõttest gaasi põhivõrgu ehk viis jämedat gaasitoru üle Eesti.
Kui Gazpromile kuuluv gaasimonopol ei suvatse selleks ajaks gaasivõrku maha müüa, algatab Konkurentsiamet põhivõrgu sundvõõrandamise ja teeb Eesti Gaasile 500 000 krooni trahvi.
Seaduseelnõu muudatus peaks Reformierakonna soovil jõustuma uue aasta algusest. Teisisõnu, Eesti Gaasil oleks kaks aastat aega põhivõrgule ostja leida ja see müüa ettevõttele, mille omanikud on Euroopa Liidu ettevõtjad.
Põhimõtteliselt võiks gaasivõrgu ära osta ka AS Elering, kuid neil ei ole teiste pakkujatega võrreldes eelist või ostueesõigust. Eesti Gaas võib gaasitorud lähema paari aasta jooksul müüa kellele iganes. Peaasi, et ostja oleks EL-ist ning tema äriline päritolu oleks võimalik Konkurentsiametil ka kontrollida.
Esienergeetikust peasekretärSee, et valitsuse juhtparteile on rahast tiine elektri-ja gaasiteema südamelähedane, on teada tõik. Ehk vähem, kuid seda tähelepanuväärsem on asjaolu, et Reformierakonnas ei tegele energeetikaga mitte majanduskomisjoni esimees, oravaparteilane Urmas Klaas või sama komisjoni reformierakondlasest liige Terje Trei. Ka Peep Aru, kes enamasti avalikkusele partei fraktsiooni seisukohti tutvustab, ei kuulu otsustajate ringi.
Kirjavahetus energeetika küsimuste üle käib hoopis Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali, oravapartei ühe olulisema „aju“ ja otsustaja Rain Rosimannuse – tema on juba aegu tagasi teatanud, et kevadel parlamenti ei kandideeri – ja Hannes Astoki vahel.
Tartu endine abilinnapea ja peaminister Andrus Ansipi hea sõber Hannes Astok kuulub majanduskomisjoni, kuid siinkirjutaja palvetele kohtuda ning gaasiteemast kõnelda, ei ole seni reageerinud.
Michal ei kuulu riigikokku, ometi on tal äärmiselt vastutusrikas amet - ta hoolitseb selle eest, et Reformierakond (enne kevadisi riigikogu valimisi) rahanälga ei jääks. Üks oravaparteilasest märkis eravestluses, et Michal on parteis enda kätte koondanud kogu energeetikavaldkonna dokumendid, kirjavahetuse, paberid…
Rain Rosimannus on sotsioloogia magister. Sellest ajast alates, kui Rosimannus 2003. aastal esimest korda riigikokku valiti, ei ole ta kordagi üheski nn pehmes komisjonis istunud.
Selle trio elektrooniliste postkastide vahel liikusid juba kevadel, aprillis-mais meilid variantidega, kuidas võiks gaasi põhivõrgu Eesti Gaasist eraldada.
Hetkel kuum
Sotsiaalkomisjoni esimees, IRLi liige Urmas Reinsalu ja reformierakondlane Igor Gräzin tegid kevadel nn monopolide ohjeldamise seaduse menetlemise raames ettepaneku, et võiks sama eelnõu raames ka gaasitrassi Eesti Gaasi küljest lahti pookida.
Riigikogulased pakkusid välja kuus varianti: põhivõrgu riigistamine; Gazpromi aktsiate müük AS Eesti Gaasis näiteks Londoni börsil; võrgu müük; juhatuse ja nõukogu väljavahetamine riigile kuldaktsia omandamise käigus; juhtimisorgani loomine, kes asendaks praegust nõukogu ja määraks uue juhatuse.
3. mail potsatas Rosimannuse, Astoki ja Michali ning Gräzini postkasti Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa seisukohavõtt, kus ta ütleb, et „põhivõrgu ettevõtte omandi eristamise põhjuseks on asjaolu, et juhul, kui põhivõrk kuulub kontserni koos müüjaga, siis võib tal olla huvi vabaturu takistamiseks, näiteks teeb takistusi ühenduste ehitamiseks teiste riikidega“.
Otsa väitel võiks selleks Eesti kontekstis olla ühenduse ehitamine Soome gaasisüsteemiga, mis liidaks Soome ja Balti riikide süsteemid ühte võrku ning looks eeldused ka ühenduste ehitamiseks ülejäänud EL riikidega ning ka veeldatud gaasi kasutuselevõtu.
„Tänases olukorras on nii Balti riigid kui ka Soome ülejäänud Euroopa gaasisüsteemidest eraldatud ja sõltuvad 100% tarnetest Venemaalt,“ lisas Ots.
Ta sõnastas ka võimaliku muudatusettepaneku maagaasiseaduse paragrahv kaheksas: „Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ei või olla samal ajal jaotamisteenuse osutaja, gaasi importija ega müüja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb gaasi jaotusteenuse osutamise impordi või müügiga seotud tegevusaladel“.
Toona peaminister Andrus Ansip ja tema tagatuba mõningaid välispoliitilisi asjaolusid silmas pidades mõtet ei toetanud. Juulis käis Ansip aga Leedus visiidil ning muutis ootamatult meelt – põhivõrk on Eesti Gaasist vaja võimalikult kiiresti lahti „ühendada“. Mantrat hakkas taguma ka Michal, kes lubas juulis-augustis, et juba septembris on vastav eelnõu, sedakorda maagaasiseaduse muutmise seaduseelnõuna riigikogus.
Michal ise ütleb, et esiteks ei ole tema kindlasti ainus erakondlane, kellele parteis energeetika huvi pakub. Ta kinnitab ka Rosimannuse, Astoki ja Klaasi energiahuvi.
„Oleme rääkinud läbi erinevate hinnaregulaatoritega. Seda eelnõu ei ole me veel konkurentsiametile saatnud, aga oleme nendega varem vastavatest põhimõtetest rääkinud,“ selgitas Michal.
Teiseks, kevadel ei olevat Urmas Reinsalu ja Igor Gräzini idee Eesti Gaasist gaasivõrgu eraldamiseks veel piisavalt küps olnud. Kuigi väidetavasti ettepanekuid siiski arutati.
Katari fondist sai Veolia osanikTänavu kevadel ostis maailma ühe rikka riigi Katari Qatar Investment Authority`ile kuuluv kinnisvarafond Qatar Diar – varade maht üle 60 mld USD – ära osa Veolia Environnementist, et suurendada strateegilist partnerlust Euroopa ettevõttega. Riigi plaanide hulka kuulub ka Euroopasse veeldatud gaasi ekspordi suurendamine LNG terminalide rajamise kaudu.
Veolia on Eestis tuttav ja mõnelegi erakonnale vägagi sümpaatne ettevõte. Nii pidurdab Reformierakond praegu taastuvenergia toetuste kiiret vähendamist, mis säilitaks Veoliale kuuluvale Väo koostootmisjaamale umbes 170 miljoni kroonise toetuse aastas.
Baltimaades kuuluvad Veolia kontserni lisaks prügifirmadele ka Eestis tegutsevad Eraküte ja Tallinna Küte. Samuti ostis Veolia tänavu juunis ära tüki AS Tallinna Vee aktsiapakki kontrollivas brittide United Utilities`is.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistab, et tema kuuleb Katari fondi huvist Veolia vastu Äripäevalt. Samas lükkas ta ümber kuuldused, justkui hakanuks Reformierakonnal gaasivõrgu eraldamisega keset suve äkitselt kiire just seetõttu, et lähenevateks valimisteks on vaja kiirkorras raha hankida.
Seotud lood
LNG Estonia AS-i omanik, endine tipporav ja praegune Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich on käinud Äripäeva andmeil Kataris LNG terminali rajamise asjus läbi rääkimas.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi arvates poliitikud valetavad, kui väidavad, et gaasivõrgu eraldamise järel Eesti Gaaist gaasi hind alaneb. "Nii Paldiski kui Muuga LNG terminali rajajad teavad, et juba praegu on põhivõrguga liitumine võimalik," lisas Kotov.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ei salga, et sooviks võimalusel Eesti Gaasilt gaasitrassi riigile osta.
Kui Eesti Gaas loobuks võrgust, saaks sinna gaasi müüja ka teised soovijad, mistõttu võib juhtuda, et gaasi hind Eestis alaneb.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele