Infosüsteemi vahetus toob kaasa muudatused elektrinäitude teatamisel, arvete tasumisel ja ajutised ümberkorraldused klienditeeninduses.
Eesti Energia ühtlustab elektrinäitude teatamise perioodi ning edaspidi ootab ettevõte kõikide klientide näitusid alates kuu viimasest päevast kuni järgmise kuu 3. kuupäevani. Kui klient ei ole nimetatud ajaks näitu teatanud, siis sarnaselt ka praegu kehtivale praktikale koostab Eesti Energia kliendile prognoosarve varasemate perioodide tarbimise alusel.
Arveid koostab Eesti Energia edaspidi kindlal perioodil, iga kuu 1.-9. kuupäeval. Ka juhul kui klient teatab elektriarvesti näitu e-teeninduses, siis erinevalt varasemast ei koostata arvet kohe pärast näidu sisestamist, vaid eelpooltoodud arvete koostamise perioodil.
Ühtlasi kehtivad kõikidele klientidele edaspidi uued viitenumbrid, mille klient leiab maikuus saabuvalt arvelt. Otsekorraldusega arvet tasuvatel klientidel muudavad pangad viitenumbrid automaatselt.
Samuti on uuendusena alates maikuust klientidele saabuv arve kahepoolne. Arve esimesel poolel on toodud lihtne kokkuvõte elektritarbimisest ja tasumisele kuuluvast summast ning teisel pool arve üksikasjalik info.
Kuna Eesti Energia infosüsteemid hõlmavad enam kui poole miljoni kliendiga seotud andmeid ja tegevusi, siis on nende vahetamine keeruline protsess, mille läbiviimisega kaasnevad ajutised muudatused klienditeeninduses.
Üleminekuperioodil 14. kuni 19. aprillini on suletud kõik Eesti Energia teenindusbürood ja e-teenindus. Esinduste sulgemise ajal soovitab ettevõte esmase infokanalina kasutada veebilehte
www.energia.ee, kuhu on üles pandud vastused enamlevinud küsimustele.
Rikketelefon 1343 töötab tavapäraselt töörežiimil (24h) ning elektrivõrgu töökindlust infosüsteemide vahetus ei mõjuta. Töötab ka klienditelefon 1545, kuid sel perioodil saab vaid kliendi soovi registreerida - lahendusi saab Eesti Energia pakkuda alles pärast üleminekut 20. aprillist.
Kõiki kliente teavitab Eesti Energia muudatustest personaalse kirjaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.