Selleks, et terminali rajamist rahastaks ka Euroopa Liit, nõuab Euroopa Komisjon praegusest gaasiturust sõltumatute investorite kaasamist. Lisaks saaks ehituskulusid katta ühtsest kolmes Balti riigis või Balti riikide ja Soome peale kehtivast võrgutariifist ning pikaajaliste tarnelepingutega.
Kiseli hinnangul on Eesti on olukord kõige parem, kuid Lätis ja Leedus on levinud pikaaegsed tarnelepingud, mis keelavad ühtlasi ka gaasi edasimüügi. See takistab LNG-gaasi turuletulekut.
Ühtlasi on Leedu kuulutanud, et nemad ehitavad nagunii gaasiterminali, öelgu või tehku teised riigid, mida tahavad. Leedu ja Läti gaasiühendused ei võimalda aga gaasi transiiti ning Eestile Leedu terminalist seetõttu kasu poleks.
Läti tahab rajada LNG-sadama, milles muundataks veeldatud gaas kohe tavaliseks gaasiks ja suunataks seejärel maaalusesse hoidlasse, rääkis Kisel. Ka sellest tarnekindlus Eesti jaoks ei kasvaks.
Soome on teatanud, et nemad tahavad maagaasi tarbimist vähendada ega pole seetõttu ühtsest gaasisüsteemist huvitatud, lisas Kisel.
"Poliitiline lahendus kujunebki sellest, kas mõeldakse ratsionaalselt või võetakse arvesse ka poliitilised aspektid," lausus Kisel pannes ette, et Eestisse rajataks algul kohalik terminal, mida saab hiljem laiendada rahvusvaheliseks.
"Rahastamise tarbeks peaks selle aasta esimeses pooles olema otsustatud, kuhu regionaalne terminal ehitatakse. Kui Balti riigid suudavad sellise otsuse teha, tuleks see teha väga kiiresti. Kui mitte, saame rahastamisel rääkida alles järgmisest ELi eelarveperioodist," lisas Kisel täiendades, et kui igasse Balti riiki tehakse oma terminal, sellele ELi raha taha ei saa.