"Eestis oleme poliitiliselt seda teed läinud, et energeetikas peab olema tagatud 110% tarbimise tippnõudlusest," lisas Liive.
Kõige madalam julgeolekuaste on, et on ühendused. Järgneb oma tootmine. Gaasiga energiajulgeoleku mõttes ei arvestata, sest on olemas vaid üks kanal. Et gaasiga arvestataks, tuleks Eesti tingimustele sobiv terminal kibekähku ära teha," lausus Liive.
"LNG-terminali olemasolu oleks ka majanduslikult väga kasulik, kui vaadata viimast kaht aastat. Eestis on kõik viimastel aastatel maksnud gaasi eest rohkem, kui on olnud LNG-hind," põhjendas ta.
"LNG-terminal Lätis meid mitte kuidagi ei aita. Kui gaas tuleb meile Lätist, on see vaja kätte saada ka talvel kõige külmemal ajal," selgitas Eesti Energia juht.
Liive märkis, et ehkki lühiajalises perspektiivis on kõige mõttekam kasutada põlevkivi, on gaasiterminal lõppkokkuvõttes kõige soodsam. Tuumajaam on seejuures investeeringu mõttes kõige kallim.
Energia lõpptarbimine 2009 (GWh): 31% - vedelkütused, 24% - soojusenergia, 21% - elektrienergia, 19% tahkekütused ja 5% - gaas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Balti riikidesse ehitatava vedelgaasiterminali asukoht määratakse selle töönädala lõpus, kui Eesti, Läti ja Leedu peaministrid Tallinnas kohtuvad, kirjutas ajaleht Biznes & Baltija.
Latvenergo hinnangul on veeldatud gaasi terminali parimaks asukohaks mitte Eestis asuv Paldiski linn, vaid hoopis Läti.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.