Investoritele robustselt müts pähe

2010. aasta kevad-suvel börsilt lahkudes teatas Norma juhatus, et aasta eeldatav müügitulu küündib ligikaudu 57 miljoni euroni, mis tähendanuks 12 protsendilist müügikasvu 2009. aastaga võrreldes. Samuti teatas juhatus esimese kvartali järel, et järgnevate kvartalite kehva müügi tõttu ei ole 2010. aasta esimese kvartali ärikasumimarginaali võimalik säilitada. 2010. aasta ärikasumimarginaaliks prognoosisid Norma juhid 5%.

Tegelikult ulatus aga ettevõtte käive 2010. aastal 76,4 miljoni euroni ehk kasvas aastaga 50%. Ärikasumi marginaal oli 13% ja brutokasumi marginaal ületas 2010. aastal koguni kriisieelset aega.

Ilvese sõnul on neid numbreid vaadates kurb tõdeda, et Norma juhatus ja Autoliv tegid meelega negatiivse tulevikuprognoosi, et meelitada investoreid müüma oma aktsiaid odava ülevõtmishinnaga.“Norma ülevõtmine oli Eesti investorile kurb päev. Tegemist oli ülitugeva bilansiga ja väga kasumliku ettevõttega. Aktsionäridele tõmmati n-ö kott silmini pähe,” märkis ta.

Ilves on kindel, et Norma tulemused paranesid autoturu elavnemise tõttu, mis olid tingitud erinevate riikide stiimulpakettidest. “Kogu maailmas on autode müük kasvanud mitu korda. Riikide stiimulpaketid autotööstusele olid juba teada selleks hetkeks, kui Norma oma prognoose alandas. See viitab kas sellele, et Norma juhtkond on ebapädev, või oli prognooside alandamine pahatahtlik,” ütles Ilves.

Norma tegevjuht Peep Siimon ütles, et börsilt lahkumise otsustavad omanikud. “Mina pole nende otsuste tegemisel osalenud ega pea vajalikuks neid ka kommenteerida,” ütles ta e-kirja teel saadetud vastuses Äripäeva küsimustele. Norma emaettevõtte Autoliv AB korporatiivkommunikatsiooni direktori Henrik Kaare sõnul tuli oodatust tugevam kasv tänu prognoositust paremale autode müügile Venemaal ja Euroopas. Kaare arvas, et 2010. aastal autotööstuses toimunud kiire taastumine tuli paljudele üllatusena.

Möödunud aasta kevadest on Autolivi aktsia hind tõusnud 70%. Äripäeva hinnangul on Norma aktsia väärtus praegu 150 krooni. Väikeinvestoritele maksis Autoliv ühe Norma aktsia eest aga 92,31 krooni.

Börsil olles kritiseerisid väikeomanikud Norma suuromanikku Autolivi selle eest, et viimane ei soovinud maksta omanikele korralikke dividende. Sisuliselt tegi Autoliv nn Piibelehte ehk tuli Vestmannile kosja tema enda raha eest. Ülevõtmine läks Autolivile maksma 597 miljonit krooni. Pärast Norma ülevõtmist vähendas Autoliv Norma aktsiakapitali 614 miljoni krooni võrra.

Täna Äripäevas ilmunud artiklis kommenteerivad Autolivi käitumist finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kesler, Kawe Kapitali juhatuse liige Kristjan Hänni ja Tallinna Börsi juht Andrus Alber.