Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere lubab, et uute võrgutasudega suudavad nad tänavu ja lähiaastatel investeerida iga aasta 100 miljonit eurot.
Peamiselt jagunevad investeeringud kaasaegsete alajaamade ja elektriliinide ehitamise vahel. Aastas ehitatakse keskmiselt 700 alajaama ja ligi 1000 kilomeetrit uut liini. „Teisisõnu ehitame enam kui 2 alajaama ja ligi 3 kilomeetrit liini päevas,“ võrdles Mere.
Uuest liinist ehitatakse suurem osa maakaablina, kuid kohtades, kus on mõistlik, paigaldatakse ka õhukaablit. See on tavalisest paljasjuhtmelisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele, lubas Mere. Samal ajal lähtutakse aga kindlasti põhimõttest, et metsastele aladele õhuliini ei panda - seal annab kindlaima tulemuse maakaabel.
Sarnaselt varasematele aastatele uuendatakse ka tänavu elektrivõrku kõigis maakondades. Kui seni on Mere väitel keskendutud keskpinge- ja linnavõrkudele, mis mõjutavad korraga kõige rohkem tarbijaid, siis nüüd suurendada investeeringuid ka madalpingevõrku. „See avaldab nähtavat mõju maapiirkondade elanikele,“ lubas Mere.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Objekte on igal aastal üle Eesti sadu, kuid kui tänavustest suurematest ja olulisematest objektidest toob Mere välja Otepää-Tsaari-Tsirguliina 35 kV õhuliini uuendamise ning ehitustööde lõpetamise Elva ja Loksa alajaamades, Tallinnas Ranna ja Kopli alajaamades. Samuti ehitatakse Ruhnu uus diiselelektrijaam.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas eile Riigikogus järelepärimistele vastates, et aastaks 2025 on 75% elektriliinidest viidud maa alla. Praegused võrgutasud lubavad igal aastal uuendada ligikaudu 1000 kilomeetrit liini.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Endine juht Tarmo Noop tuleb ajutiselt tagasi