Vaatamata draamale, mis maailmamajandust viimasel ajal tihti iseloomustab, pole SEB stsenaarium suures osas muutunud, võrreldes veebruarikuise Nordic Outlookiga. Sel korral tõstsime veidi maailmamajanduse väljavaateid: USAs ootame majanduskasvu oma trendimäära ümber: 2,5 protsenti 2012. aastal ning 2,7 protsenti 2013. aastal.
Euroala: Saksamaa majandus tugev, kuid Lõuna-Euroopas sügav langus
Euroala libises 2011. aasta neljandas kvartalis majanduslangusesse ning SEB prognoosib negatiivse kasvu jätkumist 2012. aasta esimeses pooles. Terve aasta SKP kahaneb kokku võetuna 0,6 protsenti. Saksamaa majandus peab sellele trendile vastu paremini kui oodatud, kuid majanduslangus Lõuna-Euroopas saab olema sügav.
Mitmeski olulises aspektis järgivad majandussündmused meie viimatisi prognoose. Juba pikka aega on SEB põhistsenaarium olnud, et kasv saab olema nõrk: kasv ei ole ise jätkusuutlik, vaid vajab jätkuvat stimulatsiooni. Paljudes riikides on majanduskasv piiratud jätkuva võla konsolideerimise vajaduse tõttu. Ka kriis Hispaanias võib olla nakkavate mõjudega.
Väiksem välisnõudlus survestab Põhjamaid ja Balti riike
Väiksem välisnõudlus surub majanduskasvu alla ka väikestes ja ekspordile orienteeritud Põhjamaade majandustes. Sel aastal ulatub SKP kasvumäär poole protsendi ligi Taanis, Soomes ja Rootsis. Nende otsene seos Lõuna-Euroopaga on väike, kuid kuna kasv kahaneb ka Saksamaal, siis on mõjud ekspordile laiapõhjalised. Koos välisnõudluse paranemisega 2012. aasta lõpus taastuvad ka Põhjamaade majandused, kuid nende kasv jääb allapoole trendi ka 2013. aastal, ulatudes ligikaudu kahe protsendi juurde.
Baltimaades jääb tänavu eksport nõrgaks, investeeringute kasv vähenevad, kuid tarbimise kasv jääb püsima, leides toetust tugevamatest reaalpalkadest, ning teistest teguritest. Üldisemalt on tarbimist tagasi hoitud kriisi ajal ning järel, mis toidab selle taastumist. 2012. aastal ootame Baltimaades nõrka majanduskasvu, vahemikus 1,5 kuni 3,0 protsenti, millele järgneb mõnevõrra kiirem kasv 2013. aastal. Eestis prognoosib SEB 2012. aasta majanduskasvuks endiselt 1,5 protsenti, mis võib tegelikkuses kujuneda veidi suuremaks ning inflatsiooniks käesoleval aastal neli ja järgmisel viis protsenti.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.