• 22.03.13, 10:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia küsib maksumaksjailt miljardi

Eesti Energia salajastest dokumentidest selgub, et Sandor Liive juhitav ettevõte suudab investeerida vaid siis, kui riik teeb vähe­malt sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid rahasüste.
Eesti Energia äriplaan ja investeeringute kava on ettevõtte nõukogus omajagu tüli põhjustanud juba aasta, kirjutab Eesti Päevaleht. „Kui me uusi investeeringuprojekte ei tee, siis hakkab ettevõtte väärtus langema,” hoiatas juhatuse liige Margus Kaasik otsustajaid septembris kitsamas ringis.
Investeeringute all mõtles Kaasik veel kahe Enefit280 tehnoloogiaga toorpõlevkiviõli tehase ehitamist Narva ja kütuste rafineerimistehase rajamist. Kaasik andis mõista, et 2016–2017. aastaks on Eesti Energiast kujunenud elektritootmise osaga energiaettevõte.
„Reitinguagentuuride arvates meie risk selliste arengutega kasvab, see hakkab lähema paari aasta jooksul avaldama survet Eesti Energia reitingule. Reitinguagentuurid on seisukohal, et Eesti Energia peaks oma reitingu hoidmiseks hoiduma edasistest suurtest ilma omakapitali lisamise kindluseta investeerimisotsustest,” kurtis Kaasik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ja siin ongi asja iva. Riigiettevõtte omakapitali suurendamise otsuse taga on alati valitsus ning sellele alluv nõukogu kui omaniku esindus- ja järelevalveorgan. Eesti Energia soovib selleks, et teha tänavu aprillis otsus teise Enefit280 õlitehase rajamise kohta, saada riigilt 150 miljonit eurot omakapitali suurendamiseks. Aga see 150 miljoni eurone rahasüst on alles algus.
Juhatus on koostanud mitmeid stsenaariume. Mullu aprillis oli nõukogu ees esitlus, millest selgus, et 2012-2021 vajaks Eesti Energia maksumaksjalt kuni 1,05 miljardit eurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele