Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majandus püsib ühtlases kasvutempos
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi veab Eesti majanduskasvu tänavu sisenõudlus, mida aasta teisest poolest toetab taas ekspordikasvu kiirenemine.
Kuigi Euroopa Liit ja euroala on tervikuna majanduslanguses ja viimaseid prognoose on pigem allapoole korrigeerinud, lubavad Eesti ekspordipartnerite paranevad väljavaated ning vähene otsene majanduslik seos Lõuna-Euroopa riikidega hinnata mitmeid Eesti majandust kirjeldavaid näitajaid paremaks kui mullu suvises prognoosis.
Sisenõudlust kasvatab prognoosiperioodi jooksul investeeringute taseme järkjärguline taastumine. Valitsussektori investeeringute vähenemist sellel ja järgmisel paaril aastal tasakaalustavad eeldatavasti ettevõtete kiiresti kasvavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mille tase ületas juba 2012. aastal oma eelmist tippu.
Samuti on tõusnud elanike tarbimisjulgus seoses hõive kosumise ja reaalse palgatulu kasvuga. Eratarbimist toetab ka tulumaksumäära alanemine 2015. aastal. Samas ei muutu tõenäoliselt oluliselt elanike laenukäitumine lähiaastatel, mistõttu tarbimist suurendavat laenukoormuse kasvu oodata ei ole ning elanike laenujääk suhtena SKPsse jätkab vähenemist.
Eesti eksport järgib tulevatel aastatel välisturgude majanduskasvu. Kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 4,5 protsenti, kooskõlas välisnõudluse taastumisega kiireneb 2014. aastal 6 protsendini ning stabiliseerub järgnevatel aastatel 7 protsendi lähedal.
Tarbijahindade tõus aeglustub 2013. aastal 3,4 protsendini ning on järgnevatel aastatel 2,8 protsendi juures. Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkusest tingitud välistegurite mõju vähenemine, mis avaldub kütuse hindade stabiliseerumises ning soojuse hinnatõusu pidurdumises. Lisaks taandub järgmisel aastal elektrituru avanemise mõju, soodustades inflatsiooni alanemist.
Seoses tarbijahindade tõusu aeglustumisega suureneb lähiaastatel palga reaalkasv, mis sellel aastal on 2,5 protsenti ning kiireneb 2014. aastal 3,5 protsendini. Keskmise palga kasv kiirenes 2012. aastal pea 6 protsendini ning see tempo peaks püsima ka 2013. aastal. Palgatõusu tingib eksporditurgude oodatav kosumine ning vaba tööjõu vähesus.
Tööjõu panus majanduskasvu hakkab taanduma. Sellel ja järgmisel aastal võib oodata veel 0,3–0,4-protsendilist hõive kasvu, kuid siis võib demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuda. Töötuse määr langeb prognoosi kohaselt 2017. aastaks 7 protsendini ning hõive määr tõuseb 64 protsendini, mis on pea 1 protsendipunkt enam kui eelmine tipp 2008. aastal.
Seoses makromajanduse väljavaadete paranemisega on muutunud positiivsemaks ka riigirahanduse näitajad. Prognoosi järgi on oodata selle aasta valitsussektori eelarvepuudujäägiks 0,5 protsenti SKPst ning struktuurselt (positsioon ilma ühekordsete mõjudeta ning majandustsükli mõju arvestades) on ülejääk 0,3 protsenti SKPst. Lähiaastate puudujääki on võimalik finantseerida reservidest.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on alus riigi eelarvestrateegia (RES 2014-2017) koostamisel, millega valitsus kinnitab järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas järgnevate aastate valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgid.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele