Tööstuslike õmblusmasinate hulgimüük Eestis on viimastel aastatel kasvanud, sest tööstused investeerivad uutesse seadmetesse.
“2013. aasta läks paremini kui 2012. aasta,” märkis Dermot OÜ üks omanikest Lembit Vannik.
Tekstiilitööstuse õmblus- ja kudumismasinate hulgimüügiga tegelev Dermot on viimastel aastatel tublisti käivet kasvatanud. 2012. aastal kasvas ettevõtte käive 43%, ulatudes 232 795 euroni, kasum oli 29 165 eurot. Eelmise aasta täpseid numbreid ei osanud Vannik öelda, sest majandusaasta aruanne ei ole veel kinnitatud. “See aasta on alanud väga hästi, meil on tellimusi isegi rohkem kui jõuame täita,” tõdes ta.
Dermot OÜ on asutatud 2006. aastal ja Vanniku sõnul on nende käibenumbrid praegu tunduvalt suuremad kui algusaasatel. “Me oleme viimastel aastatel oma turuosa Eestis suurendatud,” selgitas  Vannik.
“Kui ostetakse mitukümmend õmblusmasinat korraga, siis kasvab kohe ka käive,” selgitas ta. “See on nagu turistide hooaeg suvises  Pärnus, kus kolm kuud kogutakse raha, et ülejäänud aega üle elada. Meil on sama.”
Ermaco põhiturg on Eesti, natukene müüakse ka Lätti, Leetu, Soome ja Bulgaariasse, aga sinna pigem kasutatud masinaid. Põhilised kliendid on õmblusateljeed ja -tööstused. “Igal pool on oma esindused olemas nagu ka kodutehnika brändidel,” sõnas Tkatšuk. Õmblusmasinad tuuakse Eestisse Saksamaa ladudest, kasutatud masinaid näiteks Soomest.
Müüjate vahel tihe konkurents. Tkatšuki sõnul on Eestis õmblusmasinate müüjate vahel tihe konkurents ning siia tuuakse erinevaid õmblusmasinate brände. “Tuntuid brände on palju ja palju on ka väikseid tootjaid,” sõnas ta.
Kui rääkida õmblustööstuse trendidest, siis Tkatšuki sõnul on õmblemise tendents langev. “Noored õmblustööstusesse ei lähe, sest töö on raske ning vähe tasustatud. Vanad töötajad lähevad pensionile ja uusi peale ei tule,” sõnas Tkatšuk.
KOMMENTAAR
Vahur Roosaar, Wendre AS juhatuse esimees:
Masinatesse investeerime aastas keskmiselt miljon eurot
Oleme masinaid välja vahetanud ja ka juurde ostnud. Seda nii põhjusel, et uuemate vastu välja vahetada, kui ka seetõttu, et tööd on ka rohkem olnud. Tööd ja tellimusi on palju. Oleme investeerinud nii  tavalistesse õmblusmasinatesse kui ka tööstusmasinatesse. Plaanime ka edasi investeerida.
Masinate eluiga sõltub sellest, mis masinatüübiga on tegemist ja kus on seda toodetud. Kas on Euroopa tootjad või mujal maailmas toodetud, üks ühele on raske öelda, kui suur on ühe masina eluiga. Samuti eluiga sõltub masina kasutamisintensiivsusest. Samuti sõltub ka hooldusest. Keskeltläbi jääb õmblusmasina eluiga 5-10 aasta vahele. Kui hästi hooldada ja mitte üle kasutada, siis töötavad üle kümne aasta.
Me oleme pigem ostnud Euroopas toodetud masinaid, sest meie jaoks on kvaliteet oluline.
Oleme ostnud nii otse tootjalt kui ka Eesti vahendajatelt. Otse osta on soodsam, aga sõltub ka sellest, et mida vahendaja juurde pakub, millist hooldusteenust jne.
Õmblusmasinate mehaanikud on majas olemas, aga kapitaalsemate asjade jaoks on meil vaja masinate tootjate ja esindajate tuge, kui on vaja suuremat remonti või hooldust. Kohalik tugi on väga oluline. 
Õmblusmasinate hinnad jäävad 2 000-10 000 euro vahele, suuremad tekstiilmasinad on 300 000 eurot ja rohkem. Aastas keskmiselt investeerime miljon eurot, vahel jääb mõni aasta vahele, mõnel aastal investeerime rohkem ja mõnel aastal vähem.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele