Eesti Energia vähendab osalust Jordaania projektis

Eesti energiafirma välisprojektidega on kaasnenud alatine mure rahastamise pärast. "Ühed kannavad seni tehtud investeeringuid kärmelt kaotusena maha ja kahtlustavad, et kaotajateks on Eesti elektritarbijad ja maksumaksjad. Teised seletavad tüdimuseni, kuidas see nii ei ole," märkis ta.

"Ühed räägivad, et vaja on miljardeid, teised räägivad sadu kordi väiksematest summadest. Sellel nädalal Jordaania põhiläbirääkijaga saavutatud põhimõtteline kokkulepe elektri ostu-müügi tingimustes võimaldab olukorda üksikasjalikult selgitada," lisas Anijalg.

Tema sõnul on oluline eristada kahte rahavajadust: üks on projekti arendamise ehk planeerimise kulu, teine elluviimise kulu. "Esimene on suhteliselt väike, teine suurusjärkude võrra mahukam," kinnitas Anijalg.

Projekti arendamise kulu on tema sõnul küll rahaliselt väiksem, aga ajaliselt kauakestev ning sisaldab planeerimist ja ettevalmistustöid. "Antud juhul geoloogilisi uuringuid, põlevkivi testimist, keskkonnamõjude hindamist, ehitushanke läbiviimist, finantseerimislahenduse väljatöötamist jms. Arendamise summasid saab mõõta miljonites," ütles Anijalg.

Eesti Energia on panustanud Jordaania elektri- ja õliprojektide arendamiseks 15 miljonit eurot. Eesti energeetikasse ollakse samal perioodil investeerinud 1,5 miljardit eurot.

"See teine, suur raha – projekti elluviimise kulu – on kõik see, mis hakkab toimuma peale kopa maasse löömist. Kaevanduste avamine, infrastruktuuri loomine, tööstuskompleksi ehitamine. Need on tõeliselt kapitalimahukad tegevused, mille hinda tuleb mõõta juba miljardites. Need on numbrid, mida mõni on nimetanud Eesti Energia rahanäljaks ja mille kohta vahel ahastades küsitakse – kust see raha võetakse," rääkis Anijalg.

Kirjeldatud rahavajaduste eristamine on tema sõnul oluline eeldus mõistmaks, kes mille kinni maksab. "Ning otse loomulikult – kes ka hiljem millest teenib. On ju see kogu investeerimise ja äritegevuse mõte," lisas ta.