Lextali advokaat Oliver Nääs andis Äripäeva hommikuseminaril ülevaate sellest, mida kujutab endast korruptsioon erasektoris. 
Algatuses märkis Nääs, et klassikaline korruptsioon on seotud avaliku sektoriga: ametnikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasulistel eesmärkidel. Seega tohib riigiametnik teha vaid seda, mida seadus lubab, ja ta ei tohi lähtuda isiklikest sümpaatiatest või tõekspidamistest. 
Varasemalt oli erasektori korruptsioon käsitletud kui ametialane kuritegu ühes avaliku sektori korruptsiooniga. Erasektori tegutsemispõhimõtteks on Nääsi sõnul see, et lubatud on kõik, mis ei ole otseselt seadusega keelatud, s.t isik võib oma vara vabalt käsutada ja lähtuda ka isiklikest sümpaatiatest ja tõekspidamistest.  
Täna on Nääsi sõnul ka korruptsioon eraettevõtluses oma käsitluselt karistusõiguses majandusalane kuritegu. Sealjuures on kaitstavad hüved majandusareng ning vaba konkurents. 
Nääs tõdes siiski, et Eesti kohtupraktika on soodustuse ja vastusoorituse ehk ekvivalentsussuhte hindamisel pidevalt muutunud. Nt Moonika Mägi kaasus jõudis järeldusele, et ka “vankrimääre” on kriminaliseeritav, mõne aja pärast oldi kohtuotsuses jälle vastupidisel seisukohal. „Ma soovitan suhtuda sellesse ülima ettevaatlikkusega, sest kohtupraktika ekvivalentsusuhte osas on muutuv ning piiritlemine praktikas tihtipeale keeruline ja vaieldav. Lõplik seisukoht saab teatavaks tihtipeale kohtuvaidluses, seega lähenege konservatiivselt,” soovitas Nääs.
Karistused altkäemaksu võtmisel (s.h nõustumisel), andmisel (s.h lubamisel) ja vahendamisel on järgmised: * Füüsiline isik: rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära, miinimum 10 eurot päev) või kuni viieaastane vangistus; * juriidiline isik: rahaline karistus 4000 – 16 000 000 eurot.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele