Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid 2014. aastal 28,5 miljoni euroni. Pea neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. Keskkonnatasusid maksti riigile 60,3 miljonit eurot.
Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.
„Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda,“ räägib Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe. 2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.
Keskkonnatasusid maksis Eesti Energia 2014. aastal riigile 60,3 miljonit eurot, millest 28,5 miljonit eurot tasuti ressursitasuna ja 31,8 miljonit eurot keskkonnamõjude kompenseerimiseks saastetasuna. Nelja aasta jooksul on Eesti Energia keskkonnahoidlikesse lahendustesse kokku investeerinud 323,5 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Energia klientide tagasiside ja e-kanalite kasutamise statistika kinnitab, et huvi elektritarbimise analüüsimise vastu on kasvamas.
Eesti Energia alustab arenguprogramm Insenergia, mille raames saab 15 insenerialade tudengit teadmisi tipptehnoloogia valdkonnas.
Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel praktikavõimalust enam kui sajale kõrg- ja kutsekoolide õppurile. Kandideerimine praktikale kestab 31. märtsini.
Eesti Energia Õlitööstust asub 11. märtsist juhtima senine Narva elektrijaamade tootmisdirektor Dmitri Lipatov.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Endine juht Tarmo Noop tuleb ajutiselt tagasi