Veebruarikuu taastuvenergia hulgas kasvas tuuleenergia toodang 38, hüdroenergia toodang 34 ning bioenergia toodang kuus protsenti. Tuuleelektrijaamade tootmismahtude kasv tulenes soodsatest tuuleoludest – näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 31 protsenti kõrgem, kui aasta tagasi samal ajal. Kokku moodustas taastuvenergia toodang veebruaris 133 gigavatt-tundi ning see kattis 16,4 protsenti sisemaisest tarbimisest.
Läti elektritoodang langes möödunud aasta veebruariga võrreldes 21 protsenti 389 gigavatt-tunnini ning tarbimine kolm protsenti 605 gigavatt-tunnini. Läti elektribilansi defitsiit oli eelmisel kuul 217 gigavatt-tundi, mis kaeti impordiga Eesti elektrisüsteemi kaudu.
Leedus vähenes elektritootmine aastatagusega võrreldes kolm protsenti, moodustades kokku 230 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis samal ajal ühe protsendi võrra 856 gigavatt-tunnini. Sisemaine toodang kattis vaid 27 protsenti tarbimisest. Leedu elektrienergia puudujääk kaeti tänavu veebruaris 47 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu, import kolmandatest riikidest moodustas kokku 53 protsenti koguimpordist.
Baltikumi summaarne elektritoodang vähenes veebruarikuus aastases võrdluses kaks protsenti 1566 gigavatt-tunnini. Baltikumi tarbimine moodustas tänavu veebruaris kokku 2180 gigavatt-tundi, kahanedes aastases arvestuses ühe protsendi. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk moodustas veebruaris kokku 614 gigavatt-tundi ehk ligikaudu sama palju kui aasta tagasi.
59 protsendil veebruarikuu tundidest oli vähemalt ühe Balti riigi elektrisüsteemi ebabilanss vastassuunas teiste süsteemide ebabilanssidega ehk riikide ebabilansid tasakaalustasid üksteist. Sellest tulenevalt kujunesid ka avatud tarne ja bilansienergia hinnad soodsamaks kui aasta tagasi.
Põhjamaades kasvas elektritarbimine veebruaris aastatagusega võrreldes ühe protsendi. Norras ja Rootsis tarbimine kasvas, Soomes ja Taanis vähenes. Elektritoodang püsis Põhjamaades eelmise aasta veebruari tasemel ning elektribilansi ülejääk oli eelmisel kuul 0,9 teravatt-tundi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti elektritoodang suurenes möödunud kuul aastases võrdluses kuus protsenti 994 gigavatt-tunnini. Tarbimine vähenes viis protsenti, moodustades kokku 815 gigavatt-tundi.
Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes veebruaris 1,2 protsenti 33,42 euroni megavatt-tunni kohta ning NPS Eesti ja Soome hinnad erinesid veebruaris päev-ette turul vaid 21 tunnil. Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0,25 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem.
Elektrit toodeti eelmisel aastal 12,4 teravatt-tundi, mis on üle 6% vähem kui aasta varem, teatab statistikaamet.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.