Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli tänavu aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses ja tekstiilitootmises.
2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks alanes tegevusalades võrreldes eelmise aasta aprilliga töötlevas tööstuses, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises 1,9 prtsenti. Mäetööstuses kasvas 12,8 protsenti ja veevarustuses 2,5 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -3,4%.
Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam elektroonikatoodete, jookide ja mööbli hinnad, samas tõusid turbatoodete, naftasaaduste ja metallide hinnad.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -2,0%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas langesid puittoodete, põllumajandussaaduste ning metallide hinnad.
Seotud lood
Hoolimata keskpanga pingutustest rahapakkumise suurendamisel ning viimastel kuudel aset leidnud kütusehindade tõusust maailmaturul töötleva tööstuse tootjahinnad aprillis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kirjutab tööstustoodangu tootjahinnaindeksi statistikat kommenteerides, et märtsis kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad viimase pooleteist aasta kiireimas tempos.
Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatas Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi