Töötajate tegevuse seireks on ettevõtte juhil vajalik ka hea detektiivivaist.
Ja kuigi töövõidud ei pruugi siin olla nii mõnegi osapoole jaoks meeldivad, on pettuste ennetamise ja paljastamise kasutegur ettevõtte kontol ja ka sisekliimas selgelt tunda.
Kas tavatöötaja õuele ilmunud luksusauto viitab pärandusele või tööandja suuremahulisele tüssamisele? Kuidas finantsandmetest pettused välja peilida? Ning mida peaks ettevõtte juhtkond tegema, kui skandaal ähvardab meediasse lekkida? Siseaudiitori, sisekontrolöri, järelevalveametniku ja juhi ametis põimuvad sügavad teadmised oma valdkonnast ning suurepärane suhtlemisoskus. Kogu organisatsioon, s.h sisekliima võrdub inimesed – töötajad, juhid, kontrollorganid. Nii sõltuvad igapäevane tegevus või majandustulemused kõik inimestest
IV Sisekontrolli aastakonverents "Minu inimesed – inspiratsioon ja hirm"
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs
10:30 Pettused paberil – raamatupidamisandmed ja finantsnäitajad
BDO Eesti audiitor- ja koolitusteenuste juht, vandeaudiitor Sven Siling
11:15 Pettused jaesektoris – ostujuhtidele makstavad hüved
BDO Eesti riskinõustamisteenuste juht Anna-Mari Oomer
11:45 Kohvipaus
12:15 EL Struktuuritoetuste pettused
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli
12:45 Mis on pildil valesti, Sherlock? Mäng, kus kõik osalejad saavad hinnata oma oskusi red-flag’ide tuvastamisel
13:15 Lõuna
14:00 Töötajate legaalne jälgimine ja tõendamine
Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag
14:30 Tippjuhi kogemus pettuste tuvastamisel ja ennetamisel
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter
15:00 Kohvipaus
15:15 Kuritöö ja karistus – mida teha inimesega?
Majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik
15:45 Must pesu meedias - kas varjata või jagada infot?
Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi lektor Mart Soonik
16:15 Konverentsi lõpetamine
REGISTREERU SIIN
Vaadake, millistest ettevõtetest ja asutustest on juba inimesed registreerunud Sisekontrolli konverentsile 26. augustil.
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
SCHENKERINTERNATALLINNA MAJANDUSKOOLNELJA ENERGIAUSS SECURITY EESTIEESTI TELEKOMTALLINK GRUPPPOLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETERGO INSURANCEVILJANDI HAIGLARIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK)TEABEAMETSOTSIAALMINISTEERIUMLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLR-KIOSK ESTONIAÄRIPÄEV DNB PANKEESTI ENERGIAEESTI HAIGEKASSARIIGIKONTROLLABC SUPERMARKETSADVOKAADIBÜROO LEXTALTALURANNABDO EESTIRIIGIKANTSELEISELVERG4S EESTIJONSON FINANCESOTSIAALMINISTEERIUMATTELA ADVOKAADIBÜROOVEETEEDE AMETBDO EESTIMIVAR-VIVAATRIA EESTIRAHANDUSMINISTEERIUMTALLINNA ÜLIKOOLI KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUTEESTI ENERGIAFINANTSINSPEKTSIOONRIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK)LEMEKSEESTI MEREMUUSEUMKREDEXTARTU LINNAKANTSELEI
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele