Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstussektori panus majanduskasvu väheneb
Järgneb Mertsina kommentaar statistikaameti eelmise nädala töötleva tööstuse kvartalitulemustele.
Töötleva tööstuse tootmismahu kasv pöördus selle aasta teisel kvartalil langusesse (-1%). Möödunud aasta teisel poolel toimunud kasvu kiirenemise taga oli peamiselt elektroonikatoodete tootmismahu suurenemine. Kuna see tuli valdavalt vaid ühest ettevõttest, arvestasime riskiga, et elektroonikatööstuse tugev kasv ei pruugi pikalt püsida. Paraku on see risk realiseerunud. Kui veel esimesel kvartalil suurenes elektroonikatoodete tootmismaht aastases võrdluses 23%, siis teisel kvartalil kasvas see vaevalt protsendi võrra. Tugevama negatiivse mõjuga oli veel keemiatööstuse tootmismahu süvenenud langus ning pärast mitu kuud kestnud aeglustumist vähenes ka toiduainetetööstuse tootmismaht.
Keemiatööstuse olukord halvenes järsult 2013. aasta keskpaigas ning siiani on enamus kuudest selle toodang vähenenud. Keemiatööstuses läheb ekspordiks üle 80%, elektroonikatoodetest aga enamus käibest. Kui elektroonikatoodete tootmismahu kasvu aeglustumise põhjuseks on tihedam konkurents maailmaturul, siis keemiatööstuse tootmismaht on vähenenud peamiselt Venemaa vähenenud nõudluse tõttu. Keemiatoodeteeksport on oluliselt vähenenud ka Lätisse ja Leedusse, samal ajal on keemiatööstuse ettevõtted suurendanud väljavedu eelkõige Rootsi, Soome, Poola, Hollandi, ja USA turule.
Lisaks välisnõudlusele avaldab keemiatööstusele negatiivset mõju Eestis juba pikemat aega langenud ehitussektori tootmismaht. Kuigi toiduainetetööstuses on ekspordi osakaal käibes tagasihoidlikum, jäädes 40% lähedale, on ka selle sektori tootmismahu kasvu piiranud väljaveo vähenemine. Ka siin on suurima negatiivse mõjuga Venemaa turg, piima puhul veel Läti jaLeedu. Kokkuvõttes on töötleva tööstuse ekspordikasv sel aastal tublisti aeglustunud. Kui möödunud aasta viimasel kvartalil kasvas väljavedu 8%, selle aasta esimesel ligikaudu 5%, siis teisel kvartalil vaid 2%.
Seevastu puidutööstuse tootmismaht ja eksport on juba pikemat aega oma kasvu ilusti hoidnud ja selle panus töötleva tööstuse kasvu on teiste tegevusalade kõrval kordades suurem. Kahjuks on tegevusalasid, mille tootmismaht sel aastal kasvab aina vähemaks jäänud ning teisel kvartalil oli neid järel vaid kolmandik kõikidest tegevusalarühmadest.
Töötleva tööstuse tootmismahu langusest annab tunnistust ka tellimuste vähenemine,kusjuures ligikaudu kolmandiku tellimuste vähenemisest võib kirjutada elektroonikatoodete arvele.
Kogu tööstussektori olukorra teeb halvemaks töötleva tööstuse nõrkade tulemuste kõrval ka energiasektori tootmismahu tugev langus. Teisel kvartalil vähenes see aastases võrdluses 17%. Peamiseks põhjuseks vabal elektriturul suurenenud odavama hinnaga elektri impordi tõttu kohaliku elektritoodangu vähenemine.
Kuigi Euroopa Liidu, mis moodustab kolmveerandi Eesti kaupade väljaveost, majandus tasapisi paraneb, on meie lähiturud nõrgemad. Venemaa majandus on sel aastal tugevas languses ning rubla on taas madalamate naftahindade mõjul nõrgenemas, mis pidurdab sealset sisenõudlust. Koos kaudse mõjuga meie teistele kaubanduspartneritele mõjutab Venemaa majanduslangus ja sanktsioonid negatiivselt Eestis mitmeid tegevusalasid (põllumajandus, toiduainete- ja keemiatööstus, transport, hotellid). Meie suurima kaubanduspartneri, Rootsi, majandus on aga tugevnemas ning selle lähiaja väljavaated on head.
Lähiaeg ei paku kahjuks soodsaid tingimusi töötleva tööstuse tugevamaks ja laiapõhjaliseks ekspordi ja tootmismahu kasvuks. Lisaks välisnõudlusele pärsivad madalad naftahinnad meie põlevkiviõlitööstuse toodangut, kuid selle mõju kogumajandusele ei ole suur. Madalatel naftahindadel on omakorda positiivne efekt eelkõige Eesti transpordisektori kuludele ning kodumajapidamiste tarbimisele. Üksikute tegevusalade, näiteks puidutööstuse ning masinate ja seadmete remondi, tootmismahu kasv ei kompenseeri paljude teiste tegevusalade tootmismahtude langust või kasvu vähenemist, peamiselt keemia-, elektroonika- ja toiduainetetööstuses.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele