Uus kaugkütteseadus vähendaks soojuse hinda

Teine oluline muudatus puudutab soojuse piirhinna kooskõlastamise kohustust. Nimelt ei peaks tulevikus müüdava soojusenergia piirhinda Konkurentsiametiga kooskõlastama need ettevõtted, kes tegutsevad tõhusalt ning kelle müüdava soojuse hind on saavutanud optimaalse taseme.

„Muudatusega liigume kaugküttesektoris regulatsioonikeskkonnast rohkem vabaturu põhimõtteid järgiva keskkonna suunas. Seda saab teha piirkondades, kus ettevõtted on vajalikud investeeringud oma majapidamise korrastamiseks juba teinud ning soojuse hind inimestele jääb alla põhjendatud taseme. Asjaajamise koormus väheneb neil ettevõtetel, kes on oma tootmisprotsessid kaasajastanud ning saavutanud seeläbi efektiivsuse. Tarbijatele tähendab see, et paljudes piirkondades on soojust müüvad ettevõtted tulevikus motiveeritud tõhusamaks muutuma,“ selgitas minister.

Eelnõu annab soojusettevõtetele võimaluse rakendada võrgupiirkonnas kahetariifset hinda. Teisisõnu on tulevikus võimalik võrgupiirkonnas kehtestada soojuse hind, mis koosneb hoone soojusvõrguga liitumise tehnilisest võimsusest sõltuvast püsikomponendist ning müügiperioodil tarbitud soojusenergia mahust sõltuvast muutuvkomponendist. Nii on võimalik tarbijatel pisut tasandada soojuse kulutuste suurt sesoonset kõikumist ning ettevõtetel töötada välja kulude iseloomuga paremini kooskõlas olev hinnastamismudel. Lisaks annab kahe komponendiga soojuse hind võimaluse tarbijale üle vaadata oma hoone soojusvõrguga liitumise võimsus, mis pärast hoone korrastamist võib olla tunduvalt kõrgem kui hoone tegelik tarbimine. Nii on võimalik soojustatud hoonetes saavutada kokkuhoid soojuse püsikomponendilt ning kokkuvõttes vältida üleinvesteerimist soojuse tootmise seadmetesse.

„Oluline muutus on ka see, et tulevikus tehakse suuremate võrgupiirkondade omaniku vahetusel eelnev taustakontroll. See tagab, et kaugkütte kui elutähtsa teenuse osutajaks ei saaks isik, kes võiks mingitel põhjustel kahjustada piirkonna küttesüsteemide järjepidevat toimist ning seeläbi ka riigi energeetikajulgeolekut,“ lisas majandus- ja taristuminister.

Pikaajalise arengu tagamiseks ning Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite targemaks kasutamiseks kaugküttesektoris tehakse kohalikele omavalitsustele kohustuseks koostada vastavalt võrgupiirkonna suurusele tegevuskava või arengukava. See omakorda pakub investorile investeeringute kindluse ja tarbijale stabiilse hinna. Soojusmajanduse arengukavade tegemiseks pakub MKM läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kuni 90 protsendi ulatuses tagastamatut toetust.

Majandusministeerium suunab uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil energeetikasse 232 miljonit eurot, millest 78 miljoni euroga toetatakse soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimiseks lokaalküttele.