Nafta hinna langus tõstab Eesti SKP-d

Nafta hinna langus toob kaasa energiasektori investeeringute vähenemise. Nafta hinna langusel on aga negatiivne mõju energeetikale ja õlitööstusele, mille toodangu hind sõltub nafta maailmaturu hinna arengust. Metoodilistel põhjustel ei pruugi nafta hinna langus kajastuda nende tegevusalade panuses majanduskasvu, sest nende harude tootmismaht ei pruugi nafta odavnemise korral väheneda. Nafta hinna langus mõjutab aga kasumlikkust, mis toob kaasa energiasektori investeeringute kahanemise ning muude tingimuste samaks jäädes vähenevad selle sektori omanike ja töötajate ostud teistelt harudelt.

Lisaks kohalikele energia kasutajatele avaldab nafta hinna langus positiivset mõju enamikule Eesti kaubanduspartneritele ning toetab seeläbi eksporti. Arvutamaks nafta odavnemise mõju Euroopa Liitu suunduvale ekspordile, olen kasutanud teiste Euroopa Liidu riikide hinnangut sellele, kui palju sõltub nende import nafta hinnast. Eksport Euroopa Liidu riikidesse moodustas 2014. aastal ligikaudu 70% Eesti kogu kaubaekspordist. Ainus suur kaubanduspartner, mis ei kuulu Euroopa Liitu, on Venemaa. Venemaa on aga nafta eksportija ning sealne nõudlus on madala nafta hinna tõttu vähenenud. Analüüsi tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada.

Mõjuhinnangu arvutamisel on arvesse võetud ka seda, et teiste majandusnäitajate tundlikkus nafta hinna muutuste suhtes sõltub nafta hinna tasemest. Selle taga on energiatoodete maksud: energiakandjate puhul on sageli maksustatud kogus. Näiteks kütuseaktsiisi makstakse liitri kohta, mitte osakaaluna kütuse hinnast. Madala nafta hinna korral moodustavad seetõttu maksud hinnast suhteliselt suurema osa ning teised majandusnäitajad sõltuvad nafta hinnast suhteliselt vähem.

Stsenaariumi aluseks on võetud nafta hinna langus eurodes, seega on arvesse võetud ka euro kursi nõrgenemine USA dollari suhtes, mis kahandab nafta hinna languse mõju. Nafta hinna languse positiivne mõju majandusele väheneb 2017. aastal, sest stsenaariumis on arvestatud nafta futuuridega (kindlaks määratud hinnaga tulevikutehing), mis näevad ette mõningast nafta kallinemist. Lisaks kohandub majandus mõningal määral odavama naftaga ning see vähendab samuti nafta hinna languse mõju.

Kokkuvõttes mõjub nafta hinna langus positiivselt majapidamiste tarbimisele ja Euroopa Liidu suunalisele ekspordile. Nafta odavnemisel on aga negatiivne mõju energia- ja õlitööstuse kasumlikkusele, mis avaldab omakorda mõju teistele ettevõtetele. Nende kanalite koosmõjul on senise nafta hinna languse tulemusel 2015. aasta SKP ligikaudu 0,5% suurem, kui see oleks olnud juhul, kui nafta hind ei oleks muutunud. See hinnang ei sisalda aga negatiivset mõju, mis võib olla kaasnenud Venemaa ostujõu vähenemisega.

Allikas: Eesti Panga blogi