Märtsi lõpus taasavati 2013. aastal suletud Monieri OÜ katusekivide tootmisliin Kiiu tehases Harjumaal. Juba Eesti taasiseseisvumise eelõhtul loodud tehase katusekive tuntakse tänini Est-Steini nimega.
Kiiu tehase tootmisliini kasutati ka enne sulgemist 2013. aastal. Nüüd seati tootmisliin taas töökorda.
  • Kiiu tehase tootmisliini kasutati ka enne sulgemist 2013. aastal. Nüüd seati tootmisliin taas töökorda.
  • Foto: Andres Raudjalg
“Avamine on väga oluline samm ettevõtte Eesti ja lähiregiooni kasvustrateegias,” rääkis 29. märtsil toimunud avamisüritusel Monier OÜ müügi- ja turundusjuht Marko Tammest. “Umbes pool uue liini toodangust on plaanis eksportida.”
Tootmist alustati klassikalise kahelainelise betoonist kiviga. “Esimesel aastal toodame kahekordse värvikihiga kivi, mille tootenimeks Est-Stein Plus, järgmisel aastal hakkame tootma ka spetsiaalse kaitsekihiga toodet nimega Est-Stein Protector,” selgitas ta lisaks.
Taasavatud katusekiviliin on ettevõtte tootmisjuhi Erkki Tiro sõnul põhimõtteliselt sama, mis enne sulgemist 2013. aastani töötas. Vahepealsetel aastatel liin seisis, nüüd seati see taas töökorda. “Liini südameks on 2006. aastal paigaldatud masin, mis kivi valmis vormib, vaid kivivorme selles on aja jooksul kergelt uuendatud, muu põhimõte kivitootmiseks on püsinud muutumatuna.”
Põhiline käive läbi ehituspoodide
Tammesti sõnul tellitakse kolmest Balti riigist katusekive kõige rohkem just Eestis. “Mujal Baltikumis on muud katusekattematerjalid üsna tugevas positsioonis. Leedus mõjutab ka lähedal asuv suur Poola turg, Lätis on metallkatusel väga tugev positsioon,” kirjeldas ta ja lisas, et seetõttu nähakse ettevõttes suurt müügipotentsiaali just Lätis-Leedus. 
Müügimahtude kasvatamiseks Eestis teeb tööd Monieri kohalik müügitiim, Lätis ja Leedus teostavad müüki kontsernisiseselt sealsed müügiinimesed. 
Taasavatud tehase tootmisvõimsuse piir on meeste sõnul üsna kõrgel, esialgu algas töö ühes vahetuses ning nõudluse kasvul liigutakse kahe vahetuse juurde ning teoreetiliselt pole võimatu ka ööpäevaringe tootmine kolmes vahetuses. Ühe vahetuse jooksul on kivitehases tootmisvõimsuse maksimumiks viis miljonit katusekivi aastas. 
“Valmistada saame ka moodsat siledat kivi või pärast väikeste modifikatsioonide teostamist ka näiteks kergbetoonist kivi. Plaan on selline, et kui praegu toodame siin vaid kahe värvikihiga kivi, siis järgmisel aastal lisandub tootmisesse spetsiaalse lakiga kaetud kivi, mida tarnime Soomest ja mis tootmise alustades duubeldab kohe ka siinsed tootmismahud,” kõneles Tammest.
Katusekivi põhiline lõppklient on Tammmesti sõnul eramajade ehitaja-tellija, sest just eramajadele projekteeritakse enamasti viilkatuseid, kuhu katusekivi sobib. Peamiselt soovitakse katusekivi paigaldada just uusehitistele. “Renoveerimiste puhul peame veidi ka müüte murdma, et kivikatus ei ole tegelikult nii raske, et ta vanale majale ei sobiks.” 
Monieri korporatiivne kokkulepe näeb ette, et igas riigis müüakse tooteid läbi edasimüüja, seega tuleb põhiline müügikäive ettevõttele läbi ehituspoodide. 
Praegu töötab Monier OÜs ligi 50 inimest, neist kuus katusekivide liinil ja 25 tarvikute osakonnas. Lisaks müügiinimesed, logistikud ja finantsspetsialistid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele