Sulev Nõmmann: maksusüsteem on teinud tööjõust kulukaima tootmissisendi

Täpsustan - omakasvatatud õuntest. Veel täpsemalt - õuntest, mis on kasvatatud siidri tootmiseks. Meie õunaaiad ongi rajatud just siidritootmise eesmärgil. Esimesed 4000 puud istutasime 2006. aastal. Olles veendunud, et saame aedade rajamise ja hooldamisega hakkama ja mis veel olulisem, et see töö ka meile meeldib ja rahuldust pakub, rajasime 2009. aastal, siis juba PRIA investeeringutoetusi ära kasutades, veel ühe täiendava aia. Täna on täiskandeeas ca 7000 õunapuud ja sellel aastal peaks täiskandeikka (loetakse 5 aastat istutuskohal kasvanud puu) jõudma veel tuhatkond. Madalakasvuliste õunapuude heaks saagiks loetakse keskmiselt 20 kg puu kohta. 2016. aastal oli meie õunasaak 143 tonni, ehk siis igati hea saak.

Millised on olnud investeeringud, et sellist tootmist nagu teil on, käivitada?

Eesti Maaülikooli õppejõud Rando Värnik on põhjalikult analüüsinud tootmisaedade rajamise maksumust ja vajalikke investeeringuid ning nende tasuvust. Aiandusega alustamine peaks olema põhjalikult kaalutletud otsus end siduda aastakümneteks ühe tegevusega, mille juures pead suutma tagada terviklikkuse. Ei toimi, et ühel aastal ostad istikud, järgmisel aastal rajad aia istanduse ümber, siis hiljem mõtled kastmise peale ja kauges tulevikus unistad kaasaegsest hoidlast. Rääkimata läbimõtlemisest, mida nende õuntega siis peale hakkad, kui puud ükskord saagi all lookas on.

Kaasaegsed õunaaiad on reeglina rajatud kääbus- või poolkääbuspookealustele ja need puud vajavad lisatoestust ning kastmissüsteeme, mis tõstavad oluliselt vajaliku alginvesteeringu suurust. Kliimamuutused toovad kaasa kasvatajatele uusi väljakutseid seoses sagedaste ja tugevamate tormidega, muutustega talvises lumikattes, lõunapoolsete haiguste ja kahjurite levikus üha põhjapoolsematesse piirkondadesse jne.

Kuidas on tööjõuga - kui palju töötajaid vajate hooajal ja palju töötab inimesi tööstuses?

Tööjõu temaatika on keeruline ja tundlik. Eesti maksusüsteem on teinud tööjõu kõige kulukamaks tootmissisendiks. Seetõttu oleme püüdnud kõike mehhaniseerida ja automatiseerida niipalju kui võimalik. Kõige töömahukam on saagikoristuse periood augusti algusest oktoobri keskpaigani. Saagikoristusel on käsitsitöö aga paratamatu ja tänaste mahtude juures tuleb üles näidata leidlikkust tööjõuprobleemi lahendamisel. Hiljuti poliitilisel tasandil tehtud tänuväärne otsus lubab saagikoristuse hooajal palgata ka välistööjõudu kolmandatest riikidest ja oleme seda võimalust asunud ka kasutama. Eelmisel sügisel tulid meie gümnaasiumiõpilastest laste klassikaaslased talgute korras appi ühel nädalavahetusel õunu korjama ja sellest sündis väärt kogemus ka edaspidiseks. Lisan siia, et meie peres kasvab 4 last, kellest tänaseks 3 juba täiskasvanud, ja see on jõud, mis vajadusel liigutab ka mägesid.

Kuidas oma toodetut turustate? Millised on ettevõtte ekspordiplaanid?

Kunagi ütles mulle üks edukas kartulikasvataja - paljud oskavad tänapäeval suurepäraselt kartulit kasvatada, kuid proovi see ka maha müüa. Müük on täiesti teine ala. Kindlasti on hea toode üheks eduka müügi eeltingimuseks, kuid ainult sellest ei piisa. Ei piisa ka sellest, kui sinu toode selgelt eristub teistest nii disaini kui muude (väga heade) omaduste poolest. Müük on aktiivne tegevus, eelkõige kommunikatsioon, läbimõeldud sihipärane tegevus jõudmaks paljudeni. Sotsiaalmeedia areng pakub siin täiesti uudse mängumaa. Teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamine kaasaegses turunduses on see valdkond, kuhu läheb täna suur osa meie meeskonna energiast.