Munatootja selged valikud

Dava Foods Estonia 250 000 kana asuvad praegusel momendil neljas kanalas, kokku on ettevõttel kanalaid kaheksa. Kokku mahuks ruumi mõttes ettevõtte juhatuse esimehe Vladimir Sapožnini kinnitusel Dava Foodsi farmidesse maksimaalselt 350 000 kana.

Sapožnin selgitab, et Euroopas toimub kanamuna ületootmine ja turg on reguleeritud. Olukorras, kus tootja ei suuda toodetud kogust reguleeritud aja jooksul vabal turul realiseerida, tuleb ülejääk müüa “munabörsil” reeglina alla omahinna.

“Seega on ülioluline leida õige balanss tootmise ja müügipotentsiaali vahel,” märgib ta ja lisab infoks, et muna hind on ootuspäraselt kõrgeim kevadise lihavõttepühade aegu ning madalam üldjuhul suvel.

“Kui rääkida õues käivatest kanadest, kes nokivad maast mulda ja kivikesi olukorras, kus metsa taga asub mõni tööstus ja keskkond ei ole üldse nii puhas, tekib küll küsimus, et millised munad siis on tegelikult toksilisemad, kas need, mis on munetud kanade poolt, kes viibivad vaid kontrollitud keskkonnas ja söövad rangelt puhast toitu või need, mis on munetud väljas käivate kanade poolt?” küsib Sapožnin ning lisab veel juurde, et õues, kus viibivad suurtootmises koos tuhanded kanad, on nende suremuse protsent puurikanade võrreldes suurem, kuna nii suure hulgaga koos olles kipuvad kanad stressi minema ning üksteist surnuks nokkima.

Siiski ei õigusta Sapožnin jäigalt vaid puurikanade pidamist. “Lähikuudel me hakkame müüma ka Eggo kaubamärgi all nii õrrekanade mune kui orgaanilist muna, aga seda hakkame ostma Soome Dava Foodsilt. Eks see ökoeelistus tekib tasapisi ka Eestis, aga esialgu on see veel nišikaup. Laias laastus tulevad meie trendid ju Skandinaaviast ja seal saab välja tuua, et kui Taanis moodustavad ökomunad juba 40% kogu müügimahust, siis Soomes on see protsent siiski vaid 2–3 ning seal on väga levinud just õrrekanade munad.”

Sapožnin arvabki, et järgmine suurem, ent realistlikum samm Eesti munatootmises oleks üleminek puurikanadelt õrrekanadele, ent isegi see investeering maksab tema sõnul tootjale 11 eurot kana kohta.

Automaatne ja efektiivne tootmine

Dava Foodsi kanafarmide sööt ostetakse sisse grupisiseselt: vili tuleb Baltic Agrost, vitamiinid ja mineraalained ostetakse Lätist VILOMIXist, mis kulub Baltic Agroga samasse gruppi. Söödad segatakse kokku Taani retseptide põhjal.

Dava Foods tootmist kirjeldab Sapožnin lühidalt järgmiselt: kanapuurid asuvad farmides rivides ja üksteise kohal korrustel, puuride ühes osas asub söödalint ning ei piirata, palju kana sööb, ta sööb palju tahab. Eraldi varjatud nurgake on puurides kanadele munemiseks.

Munade ärakorje toimub tootmises automaatselt, muna liigub pesast lindile, sealt kontrolli, sorteerimisse ja pakkimisse. “Iga muna, mis liigub pakendamisse, on kontrollitud nii valgusega kui seda on löönud 12 minihaamrit eri nurkade all, et katkised munad välja sorteerida. Kogu kirjeldatud protsess toimub automaatselt ning on nõuab üsna väikest tööjõumahtu: 250 000 puurikana hooldamise, tibude ettekasvatuse, pakkimise ja keeduliini kohta on koos juhtkonnaga ettevõttes kokku tööl vaid 42 inimest,” selgitab ettevõtte juht.

Ainult valged kanad

Alates käesoleva aasta suvest leiab Dava Foodsi farmidest vaid valgeid, Lohmanni tõugu kanu. “Eriti Lätis ja Leedus valitseb arvamus, et pruun muna on kuidagi väärtuslikum kui valge, aga see ei vasta tõele.” Valge muna suhteline defitsiit meie lõunanaabrite juures lõi Sapožnini sõnul olukorra, kus kevadpühadel müüdi arvestatav kogus just valget kanamuna ka Lätti ja Leetu, mida tavaolukorras on väga raske teha.

Kuigi munatootjatel organiseeritud erialaliitu ei ole, toimub kolme suurima Eesti munatootja vahel Sapožnini kinnitusel normaalne läbikäimine “telefonisuhtluse” tasemel. “Mured on meil enam-vähem samad, kõigi huvides on tegutseda selle nimel, et tarbija eelistaks kodumaist muna.”