Peedomaa sõnul näitab 2014. aasta lõpul turule toodud CLT ehitusmaterjalina üha jõulisemalt kasvutrendi. „Sisetunne ütles, et CLT on see, mida turg hakkab nõudma ja kliendid vajavad ning näib, et tegime õige otsuse, tabasime hetke,“ nentis ta.
Huvi materjali vastu on üles näidanud nii arhitektid kui tellijad, sihiks ongi eelkõige koduturul selle kasutusvõimalusi näidata. „CLT läheb praegu veel suures osas ekspordiks, läbi majatootjate ja ehitusfirmade üksjagu ka Rootsi, Norrasse ja Soome. Eestis pole seda materjali palju kasutatud, ent projektid on paberil ja peatselt hakkavad need realiseeruma,“ kinnitas ta ja lisas, et ega eestlasele uue toote puhul jutust ja ilupiltidest piisa – ikka tahetakse materjali oma silmaga näha ja katsuda.
Head inimesed ja tugev tootearendus
Üheks oma eduteguriks peab Peedomaa ettevõtte inimressurssi ja tugevat tootearendust. Kontsernis töötavale sajale inimesele otsitakse lisaks veel CNC-operaatoreid ja insenere. „Inseneritugi partneritele ja ehitajatele on väga oluline, nii saame pakkuda täislahendust: teostada konstruktiivse osa projekteerimise, tootmise, komplekteerida tooted vajalike metalldetailidega, teha paigaldustööd. Ega tööjõuga lihtne ole, eelistame erialase haridusega spetsialiste, keda siis ise edasi koolitame,“ märkis ta.
Tootearenduse põhifookuses on CLT. Koostööd tehakse Tallinna Tehnikaülikooliga, kus magistrandid tegelevad toote funktsioonide uurimisega. CLT tootearenduses keskendutakse peamiselt helipidavuse ja sõlmede tehniliste lahenduste täiendamisele. Peedomaa sõnul on puit oluliselt tulepüsivam kui metallkonstruktsioonid ning lähiajal on plaanis läbi viia üks tulekatse, mis näitab ära CLT vastupidavuse.
Tootmiseks vajalik saematerjal tuleb lõviosas Eestis tegutsevatelt suurematelt saeveskitelt, väike osa ka Venemaalt ja Lätist. Ühiskonnas viimasel ajal tulipunktis oleva raiemahtude suurendamise poleemika kohta arvab Peedomaa: „Väidetavalt on ressursse arvestades võimalik rohkem raiuda, aga siinkohal tuleb arvestada, millist arvestusmeetodit on kasutatud. Ressursse on mõistlik kasutada nii, et meie kodumaisest materjalist jääks kogu tulu Eestisse: nii metsa ülestöötamisest, saeveskite tööst kui tootmisest, mis annab lisandväärtuse.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.