Metallist ehituslikke konstruktsioone valmistava Võru Hallid ASi tegevjuhi Eimar Hallopi hinnangul leidub Eesti tööstuses veel meeletult raiskamist.
Metallitööstus. Pilt on illustratiivne.
  • Metallitööstus. Pilt on illustratiivne.
  • Foto: Harro Puusild
Kui suur on vajadus tootmisjuhtimist parendada Eestis?
Ütleme nii, et arenguruumi on. Kuna me oleme just nõukaajast välja hüpanud riik ning nõukaaja tõekspidamiste ja traditsioonidega, siis igal sammul erinevates valdkondades on näha arenguruumi. Peentehnoloogilistes tootmisüksustes pole see vajadus nii suur, aga kindlasti on näiteks terasetööstuses kui ka mõnes mõttes puidutehases. Suuremad puidutootmise ettevõtted Eestis on väga tipptehnoloogilised ja neil on iga sekund arvel. Raiskamist on ikka meeletult veel tootmistes.
Mis on teie arvates probleemkohad tootmisjuhtimise valdkonnas?
Kuna tegemist ei ole uue, vaid sisuliselt 30 aastat tegutsenud ettevõttega, siis see annab tunnistust, et kuidagi pidi see masinavärk ikkagi töötama ja päris valesti ei saanud asjad olla. Aga ressursside raiskamist oli ning ma leian, et sain meetodeid, kuidas toimida ja juba on tulemust näha.
Pärast koolitust juurdlesime läbi iga ahela etapid ning leidsime, et eelarvestaja teeb kahjuks kõige rohkem tühja tööd. Ühesõnaga, meie ettevõtet kasutatakse väga palju sellepärast, et meil tehakse hinnapakkumisi täpselt ja seejärel võetakse võrdlevaid pakkumisi. Ma arvan, et hinnapakkumiste poolelt saime kuskil 50% kokkuhoidu, kui võrdleme tehtud pakkumisi versus töösse läinud pakkumisi.
Kui palju olete pärast koolitust oma tootmises muudatusi teinud?
Pärast koolitust hakkasime tegelema rohkem korrastamisega: töökohtade süsteemne korrastamine - likvideerisime ebavajaliku kola, mis võttis tootmispinda vähemaks. See on pidev protsess ja seda ei ole võimalik teha ühe või kahe nädalaga. Iga kuu ja iga nädal selgub, mida tegelikult meil vaja ei ole.
Kas tänu koolitusele olete ka tootearenduses suuremaid samme teinud?
Ütleme nii, et sain koolituskaaslase käest ühe hea idee. Ostsime tööaja planeerimise ja jälgimise tarkvara ning seadme. See seade veel päris täisvõimsusel ei tööta, aga ma leian, et ka see on juba samm edasi.
Kuidas teie koolitate oma töötajaid? Kas te ostate koolitusi sisse või saadate töötajad pigem avatud koolitustele?
Grupile ei tee. Sellepärast, et näiteks keevitajal ja eelarvestajal ei ole samad teemad. Igal töötajal on erinev ampluaa. Et keevitajad sertifitseeritud saaks, tellime spetsialistid näpunäiteid jagama. Tootmises või ITP poolele olen enda nägemuse järgi valinud koolitusi või lasknud neil endal valida.
 
NB! Äripäeva Akadeemia Tootmisjuhtimise kool alustab taas 26. septembril 2017. Tutvu programmiga ja loe lisa SIIN.
Autor: Liis Lehtmets, Äripäev

Seotud lood

Arvamused
  • 17.08.17, 18:22
Jari Kukkonen analüüsib: kolm kiiret võitu tööstuses
Äripäeva Akadeemia tootmisjuhtimise kooli lektor Jari Kukkonen kirjeldab kolme kiiret võitu tootmises.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele