Estanc: pehmed väärtused toovad efektiivsuse

Tammo märgib, et kui kerkiv tehas saab valmis, on Estancil kokku tootmispinda 15 000 ruutmeetri jagu.

“Aastavahetuse paiku sulgeme Männikul asuva ligi 3000-ruutmeetrise tehase, mis on vananenud ja ebaefektiivne. Seal on väiksemad ukseavad ja kraanade maksimum 30 tonni – Jüris on need 100 tonni. Taoliste väiksemate toodete osas on konkurents suur, pakkujaid palju, nii et tulu sealt firmale ei teki.” Seega liiguvad Männikult Jürisse ka 155 ettevõtte töötajat ning sinna liigub ka firma põhikontor.

Jürisse rajatakse Tammo sõnul ettevõtte järjekorras teine roostevaba metalli töötlev hall. “Esimeses Jürisse rajatud roostevaba metalli tootmishallis on 60-tonnise tõstejõuga kraanad ning arvasime, et sellest tõstejõust piisab, aga valdkond on nii edasi arenenud, et nüüd jääme juba kaaluliselt jänni.” Selleks oligi vaja juurde ehitada praegu valmiv 100tonnise tõstejõuga tehas.

1989. aastal sõbrale ühe väikese mahutitööstuse kolimisele Soome appi läinud Raigo Tammo, kes just sellest käigust sai tõuke Estanci loomiseks, kinnitab, et on ettevõtte 25 aasta jooksul kõik teenitud vahendid ettevõttesse paigutanud ja seda aktiivselt arendanud. “Eks nautimine jääb järgmistele põlvedele,” ütleb ta kindlal toonil ja rahulolevalt.

Pehmed väärtused kõige olulisemad

Eesti viimase aja kiire majanduskasvu osas ütleb Mihkel, et ta “tahaks” enda sõnul olla selle suhtes konservatiivne. Nii isa kui poeg ennustavad, et järgmiste kvartalite majanduskasv Eestis enam nii tempokas ei tule. Mihkel: “Tööjõu probleem on nii terav, et see takistab lähiajal arengut. Selle probleemiga peaks ka ühiskond ja riik laiemalt tegelema.”

Ettevõtte siseselt panustavad nad Mihkli kinnitusel tööjõuprobleemi leevendamiseks kõige enam pehmematele väärtustele ning meeskonnatunde loomisele ettevõttes. “Ütlen julgelt, et see on kõige olulisem üldse. Hea palk on hügieen, see peab olema, aga miks inimesed tulevad ja lähevad ettevõttesse või sealt ära, see oleneb keskkonnast,” on Mihkel kindel. “Oleme sellesse panustanud ja tegelenud sihipäraselt meeskonnatunde loomisega. Korraldame selleks näiteks mitmesuguseid sisekampaaniaid. Propageerime ka vabadust ja autonoomsust, lubame võimalusel kodukontori päevi, keegi ei mõõda stopperiga tööle tulemist ja minemist – kui sa ei tee oma tööd korralikult ja sinu kohalt hakkab kärisema, paistab see niikuinii välja.”

Selle kõrval julgeb aga Mihkel kinnitada, et palgatõus tuleb vaid siis, kui ettevõttel läheb hästi, palgatõus ei saa olla automaatne. “Olen seda kommunikeerinud ning selles osas ka mitmeid uuendusi vastu võtnud. Näiteks rakendasime ettevõttes EBITA boonuseid – kui läheb paremini, siis see jõuab see ka inimesteni, kui ei lähe, siis ei lähe.”