Keskmises tööprotsessis on vaid 1 – 5 % väärtust loovat aega. Tüüpiliselt kulub enamus ajast ootamiseks – töö ootab, et keegi teeks selle jaoks midagi.
Äripäeva tootmise teabevara peatoimetaja ja koolitaja Jari Kukkonen.
  • Äripäeva tootmise teabevara peatoimetaja ja koolitaja Jari Kukkonen.
  • Foto: Andras Kralla
Kuu alguses rääkisime 8 klassikalisest raiskamisest, mis igas töökeskkonnas esinevad. Täna võtame fookusesse ootamise. Keskmises tööprotsessis on vaid 1 – 5 % väärtust loovat aega. Tüüpiliselt kulub enamus ajast ootamiseks – töö ootab, et keegi teeks selle jaoks midagi. Näiteks ootab kliendi tellimus, et keegi seda käsitleks ja selle kinnitaks. Peale tellimuse kinnitamist jääb tellimus ootama täitmise planeerimist ja peale planeerimist ootab see järjekorras, et keegi asuks plaani täitma. Täitmise käigus toimub veel ootamine mitmes etapis. Tulemuseks on väga pikk läbiminekuaeg, mis tähendab kaotatud võimalusi, sest nii tellimuse kui hinna eelise saavad kiireimad tegutsejad.
Tulekul
Koolitused
12. juuni 2018 - Efektiivsus igapäevajuhtimises
26. september 2018 - 9. jaanuar 2019 - Tootmisjuhtimise kool
Koolitaja: Jari Kukkonen
 
Oodatakse otsuseid
Jälgi, mida pead sina otsustama – äkki oleks ka keegi teine sobilik neid otsuseid tegema. Näiteks seisis ühes ehitusettevõttes töö, kuna naelad said otsa. Kord nägi ette, et naelade ostuõigus on vaid ülemusel. Töö jätkamiseks tuli üles leida ülemus, kes sai teha selle „tähtsa“ otsuse ja kinnitada: „Naelu võib juurde osta.“ Ülemus oli kindlasti ülekvalifitseeritud sellist otsust tegema ja ehitusmeeskond oleks saanud otsustusõiguse omamisel tööga kiiremini edasi minna. Mõnikord võib otsustusõiguse eskaleerumisel üles poole kannatada ka kvaliteet, kuna otsuse tegija pole nii hästi olukorraga kursis kui need, kes vaja minevat otsust ootavad. Isejuhinduvus on sellistes olukordades kindlasti efektiivsem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele