Väga tõenäoliselt me eriplaneeringuid eraprojektidele enam ei tee, ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis tselluloositehase projektist rääkinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urvo Palo.

- Urve Palo
- Foto: Andras Kralla
"Muidugi on kahju, et me sellise otsuse pidime tegema. Kuid elu on selline ettearvamatu," lausus Palo. Tema sõnul olud muutusid – kui algselt valitsus otsustas eriplaneeringut alustada, siis tehti seda parimas usus. "Me ei mõelnud, et eriplaneering oleks tehtud kohalikest kogukondadest üle minemiseks. Tahtsime oma õla alla panna nii suurele projektile, sest Eestis on vaja projekte, mis puitu väärindavad," lausus ta.
"Kui aga oli näha, et emotsioonipõhiselt ei soovitud uuringuid ega fakte ja inimestel on õigus emotsioonile, arenes protsess faasi, kus oli selge, et tehast sellisel moel ei tule. See oli aus, et olukorras, kus seda nagunii ei tule," rääkis Palo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Endine juht Tarmo Noop tuleb ajutiselt tagasi