Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohila Vineer - Euroopa moodsaim vineeritehas
Kohila Vineeri, kes kuulub Latvijas Finieris gruppi, põhitegevusalaks on kasespooni ja -vineeri tootmine ja tootearendus ning tehas on heaks näiteks ühest viimase aja suuremast investeeringust Eesti tootmissektoris.
Koguinvesteering tehasesse ulatub 80 miljoni euroni ning tehas pakub tööd rohkem kui 260 inimesele, mis teeb Kohila Vineeri mitte ainult valla, vaid ka maakonna suurimaks tööandjaks. “Investeeringud olid kokku 80 miljonit ning seda kahes etapis – 2012. aastal investeerisime 20 miljonit ning aastatel 2015–2016 täiendavad 60 miljonit,” ütles Kohila Vineer OÜ juhatuse liige Andres Laht ja lisas, et tema hinnangul on tegemist Euroopa moodsaima vineeritehasega.
“Kui võrrelda teistega, saame meie enda tehases kindlasti kõige efektiivsemalt ressurssi ära kasutada. Meie tootespekter on väga lai, toodame väga erineva pinnakattega ja mõõtudega vineeri ja oleme seejuures väga efektiivsed,” ütles Laht.
“Ressursi poolelt oleme suhteliselt kokkuhoidlikud ning ka kogu meie tehase sisseseade on kas täis- või poolautomaatne,” rääkis Laht tehasest, lisades, et sisuliselt kogu tehase sisseseade on uhiuus ning täpselt Kohila Vineeri jaoks ehitatud. Laht tõi välja sellegi, et kuna praegu on tehas jätkuvalt käivitusfaasis, on aastatel 2017–2018 planeeritud küll kahjum, kuid käesoleva aasta lõpuga peaks jõudma nullpunkti, kust edasi on lootus ainult kasvada.
Toorainest saab välja võtta maksimumi
“Me saame kasutada vineeritootmises kehvemat toorainet, mis siiani on paberi puhul teistesse riikidesse, näiteks Soome ja Rootsi välja läinud,” ütles Laht ja selgitas, et nüüd saab kohapeal väheväärtuslikuma tooraine osaliselt ära töödelda ja sellest vineeri toota.
“95–97% meie grupi toodangust läheb ekspordiks üle maailma, alates Euroopast Lähis-Ida ja Aasiani välja, samuti USAsse,” rääkis Laht.
Konkurentsist ja tooraine jätkumisest rääkides tõi Laht välja tõsiasja, et kõik sõltub sellest, milline saab olema Eesti metsanduspoliitika tulevikus. “Kui jätkame jätkusuutliku metsamajandustegevusega ja keskendume sellele, et hektarilt võimalikult palju kvaliteetseid tihumeetreid saada ning panustame sellesse, et kasvatame metsa, hooldame metsa, istutame metsa, raiume mtsa ja raiemaht mitte ei lange, vaid jääb samale tasemele või isegi kasvab, siis mina usun, et toorainet jätkub igal juhul ning seda ka teadaolevate tulevaste investeeringute tarbeks,” ütles Laht.
Eestis on rafineerimistehaseid vaja
Pole mingi saladus, et Eestisse tahetakse rajada mitmeid uusi tehaseid, kus puitu töödeldakse ja väärindatakse. Andres Laht leiab, et rafineerimistehaseid on Eestisse vaja, sest tegemist on toorainega, mis praegu liigub meilt üle lahe teistesse riikidesse, kus sellest konkreetne toode tehakse. “Praegu võtame rohujuure tasandil kõige elementaarsema-primitiivsema tooraine ja viime ta lihtsalt üle lahe, kus sellele antakse suhteliselt kõrge lisandväärtus ja seejärel eksporditakse see üle maailma ära. Siinkohal tekib aga küsimus, et miks me peaksime laskma seda naabritel teha, kui saaksime seda ka kohapeal Eestis teha?” arutles Laht. “Teistpidi, kuna tegemist on madalaväärtusliku puuga, siis kasvõi meie seisukohalt – kui metsas kaske lõigata, tekib laias laastus 50% vineeripakku ja 50% paberipuud. Ja kui sellele paberipuule turgu või väljundit ei ole, siis ega keegi meile ka vineeripakku lõikama hakka,” selgits Laht ja tõi näitena välja, et Skandinaavia on Eesti jaoks selline suhteliselt ebastabiilne partner, mis tekitab turul lainetusi.
Loe pikemalt teemaveebist Põllumajandus.ee.
Autor: Sigrid Sõrmus, Põllumajandus.ee kaasautor
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele