Praegu BLRT nõunikuametit pidav pikaaegne juht Fjodor Berman ütleb, et kui me ei lahenda tööjõuküsimust, tähendab see tupikut. Kuid on selge, et siin on tegemist pigem poliitikaga.
BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman.
  • BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman.
  • Foto: Andras Kralla
Konverentsil “Äriplaan 2012” ütles ta naljaga pooleks, et läheb pensionile, kui firma käive kasvab miljardi euroni. Praegu aga tunnistab Berman: “Ma ei lähe kuhugi, kuni jõudu jätkub. Ma tahan töötada.”
Järgneb katkend intervjuust Fjodor Bermaniga:
2012. aastal konverentsil “Äriplaan” ei kiirustanud te prognoosi tegema, vaid ütlesite, et 2018. aastaks võib teie ettevõte kasvada 18% võrra. Tegelikult suurenes BLRT Grupi käive selle ajaga 23%. On seda palju või vähe?
Kuid keevitajaid on ju ikka vaja?
Ikka on vaja. Ja kui me ei lahenda tööjõuküsimust, tähendab see tupikut. Kuid on selge, et siin on tegemist pigem poliitikaga.
Puudub normaalne erialane haridus. Kõik räägivad sellest, kuid riik ei ole seda probleemi lahendanud. Isegi Leedus Klaipedas, mis on väiksem kui Tallinn, on õppeasutused, kus valmistatakse ette laevaremondi- ja laevaehitusspetsialiste. Ka sealt sõidavad inimesed ära, võib-olla isegi arvukamalt kui Eestist, kuid tänu sellele, et spetsialiste kasvab pidevalt peale, on seal olukord laevaehituserialade spetsialistidega hoopis parem.
Sellepärast me kasutamegi välistööjõudu. Kusjuures legaalselt. Varem ei olnud ju Eestis tööjõu illegaalset kasutamist. See tekkis keeldude tõttu, selle tõttu, et seadusandlus ei jõudnud vajadusega sammu pidada ja käisid mingid poliitilised intriigid.
Ma arvan, et suurem osa ettevõtjatest on Eestis õppinud tasuma makse ja käituma seaduskuulekalt. Kui seadusandja nõudlusele reageerib, siis kõik normaliseerub.
Kas riik segab ettevõtlust?
Eestis mitte nii väga. Kuid võib tuua näiteid, kus selle asemel et täiustada riiklikku juhtimist, hakkab riik ettevõtlust ahistama. Nii juhtus näiteks saarte praamiühendusega. See on suurepärane näide sellest, kuidas ei tohi toimida.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele